Kodus on sinine taevas

Täna oligi, ääretult mõnus, ja esimest korda sel aastal oli tunda ka, et päike põse soojaks tegi!

Aga muidu – mulle nii meeldib kodus olla! Kui on vabad päevad ja ei pea tööl käima. Kui saab tegeleda mõnusate asjadega, ometi mitte pooltki nii paljudega, kui tahaks – raamatuid mul ikka pole nii palju aega lugeda, kui tahaks. Täna proovisin villaloorist vilti saada – masin ongi vist vakka jäänud, lähen uurin, kas tuli ka miskit välja. Omad kahtlused mul muidugi on.

Hee, täitsa välja tuli 😀 Nii otseses kui kaudses mõttes, st puges mu laudlina seest pesumasinas välja ja täitsa vilt nagu olema peab. Ma pärastpoole katsun teda veel pisut aurutriikmassinaga töödelda, nagu eile targemad soovitasid. Proovisin käsitsi ka viltida, no pihud hakkasid tulist välja lööma, aga näiteks ühtki tõsiseltvõetavat pallikest küll ei tulnud välja. Seda on nähtavasti parem kellegi pealt õppida, kui hakata ise jalgratast leiutama. Samas üks tasapinnaline vilt tuli käsitsi väga huvitav, näiteks pärastpoole seda saab kuskil kasutada, ja veel talle peale tikkida ja mis kõik veel. (Kust see aeg võetakse?, küsib mu teine ja ratsionaalsem mina praegu.) Samas kunstiteraapiasse kui sellisesse ma juba usun.

Uurisin seda ühekordsete sammastega heegeldatud vilti – vastu valgust vaadates on tõepoolest nagu kergelt auguline. Samas ühtki nähtavat auku sees pole. Oma kaks vanutatud kotti olen samuti sammastega heegeldanud, ja ühtki koledat kohta küll naljalt ei leia. Siiski, kui nüüd peaks kunagi veel vaja olema, siis proovin poolsammaste või kinnissilmuste variandi ka ära, sest loogiliselt võttes peaks selline pind tõepoolest pisut ühtlasem jääma.

 Panin teise vilditooriku ka masinasse, seekord nii nagu õpetuses oli, et ikka tekikoti sisse ja … saab näha, kas oskab siis sellest ka välja pugeda. Igaks juhuks panin ühe lühema programmi, mul pole aimugi, kui sooja veega see peseb, loodetavasti ikka hakkab kokku ka natuke 🙂

EDIT: Tekikoti oma ei tulnud välja, vastupidi – oli teine niimoodi kokku tõmmanud, et tekikoti enda sisse vanudes krookinud. Seega tuli tekikott rebimise teel eemaldada 🙂 Lilla-rohekas oli see, tuli küll vähe pehmem, kui kollane, kuna kraade oli 50. Kollasel siis 60. Nüüd ole vaid mees ja mõtle välja, kuhu ja kuidas seda kasutada. Eks ma vast lõigun ja tikin, aga selleks mul jälle uut heiet vaja, niisiis taas vaja käsitoopoodi suunduda.

Nagu sellest kõigest veel vähe oleks, sundisid lapsed mind taas fimoga möllama, seekord aga nad tüdisid juba üsna ruttu ja siis pidin mina neid jääke likvideerima. Eks see oli ka omamoodi huvitav, sest värve oli täna rohkem kui 4 ja lõikamise asemel kasutasin “formi” – Suusi räägib nii 🙂 Kollane jäi eriti huvitav ahjust välja võttes, nagu neoon või selline läbipaistev.