Midagi mõnusat

Posted on

Kõik sai alguse sellest, et Hr. Abikaasa oli taaskord ostnud oma lemmikut, veise böfstrooganovi ribasid, millest mina ei oska ega taha süüa teha. Kusjuures ma ei mäleta, et ta ise kunagi nendest midagi head teinud oleks või üldse midagi teinud oleks – müstika, on’s need pakid meil kõik pahaks läinud siis või… ei mäleta nagu. Igaljuhul see pole esimene kord, kui ma nende veiselihadega hädas olen olnud. Vähemasti ükskord sündis sellest hädast siiski täitsa kobe ja hea kooreklops, mis ka teisi blogijaid inspireeris.

Nüüd aga kerkis kuskilt ajusopist pinnale teadmine, et Karin on teinud mingisugust jaapani liha ja just veiseribadest. Pisut sehkendamist, ja ühiste jõududega leidsime ta blogisügavustest ammuse retsepti, mis kõlab nii:

Hautatud loomaliha riisiga

600 gr loomaliha

4 sibulat

musta pipart

kaste:

3 dl köögiviljapuljongit v dashit

1 dl tumedat sojakastet

1 dl saket

1 dl suhkrut

0,5 dl ingverimahla

4 sl vett

2 sl maisitärklist

serveerimiseks riisi

Koori ja riivi 7 cm pikkune jupp ingverit, vala sellele 0,5 dl külma vett ning jäta seisma. Lõika liha väikesteks tükkideks, lõika sibulad pooleks ja seejärel ribadeks. Kastme valmistamiseks sega vedelikud ja suhkur (ingverimahla saad seda riivitud asja nõrutades), lase kogu kupatus keema tõusta. Keeda kastet u 5 min. Prae liha ja sibul. Maitsesta liha vähese jahvatatud pipraga. Lase kaste uuesti keema tõusta ja sega hulka 4 sl veega segatud maisitärklis. Vala valmis kaste liha ja sibulate peale. Serveeri kohe riisiga.

Mina kasutasin basmatiriisi, mis on mu viimase aja absoluutne lemmik. Liha ja sibula praadimiseks kasutasin seesami- ja rapsiõli, sibulad lõikasin sektoriteks (see nipp on mul meeles jaapani koduste toitude koolituselt!), kastmele lisasin ka seesamiseemneid. Toit sai nii hea, et teisel päeval tegin sedasama, ainult lihaveise ribadega, mis on umbes 1€ võrra kallimad tavalise veise ribadest, kuid selle eest lähevad nad praadimisel ka pehmeks, esimesel päeval jäid need tavalised pisut sitkevõitu. Omapoolse lisandusena panin kastmesse ka sidrunheina võrseid või kuis neid kutsutaksegi, Selveris müüakse nüüd neid. Ja Mann andis hea vihje, et neid tuleb enne lisamist noateraga lapikuks litsuda, et neist paremini maitset välja tuleks. Kogu söök saab valmis põhimõtteliselt veerand tunniga ja kordan, see on imehea!

Vihjeks veel, et kuna pakis oli 300 g liha, siis ma tegin ka kastet pool portsu ja sellest sai 2 inimest kenasti kõhud täis.

Üks vastus »

  1. väga lahe, peab ka proovima. Vaheldus on praegusel pimedal ajal teretulnud igati :).

    Vasta
  2. Ja seket oli ka sul kodus? Või asendasid millegagi?

    Vasta
  3. Ei pannud saket lihtsalt, Karin ka ei pannud 🙂

    Vasta
  4. Ehh, tahtsin just kirjutada, et peale sake on mul kõik komponendid olemas, kas ilma selleta ei saaks:) Et siis saab:)
    Nüüd on mul omsele kalalõunasöögile konkurent, pean omikul Z-ga arutama seda asja. Mul igatahes isutab.

    Vasta
  5. 🙂 tore, et maitses. meil on see üks lemmiksööke, mida kõik alati söövad :)retsept on pärit ühest vanast Pereköögi vihikukesest.

    Vasta
  6. muide, samas pereköögis ilmunud karrikana joguritga on ka väga-väga-väga maitsev 🙂

    Vasta
  7. Pingback: Toiduelamused aastal 2011 « Rohesilmne Maailm

Lisa kommentaar