RSS-voog

Taas Tartus

Posted on

Eelmisel aastal käisime suuremate lastega sügisesel koolivaheajal Tartus. Ja seekord juhtus samamoodi, viisime Roosi Mamma juurde ja veetsime kena päeva Ahhaas, Auras ja Dorpatis. Vingemad elamused tulid seekord aga üllatuslikult kulinaaria valdkonnast. Lõunat sööma läksime Vildesse, ja kartuses, et Caesari salatist liiga väheks jääb, võtsime ka risotto mereandidega, mereannifännid, nagu me oleme (räägin mitmuses seetõttu, et Hr. Abikaasa pole teab mis mereannifänn, kuid meie armsad naabrid , kes meiega koos reisisid, see-eest on). Ja tuleb kohe öelda, et see mereanni pool antud risottos jättis mind huvitaval kombel täiesti külmaks, kuna jõe (või järve? või rohe-?)karpidel on mudamaitse ja olgugi, et nad on üsna suured, oli neid kõigest 2 ja muud mereannid olid peale korralikus mõõdus krevettide üsna peeneks hakitud; kuid riisine pool oli lihtsalt ülimaitsev – räägib mitte eriti suur risottofänn. No ja eelnenud salat oli igati aus, õigetest ja värsketest komponentidest. Õhtul läksime Pierre’i ja see osutus täielikuks jackpoti võiduks, kuna seal olid menüüs tomati- ja küüslaugukastmes hiidkrevetid. Ports oli suur, kaste parajalt vürtsikas, krevetid mahlased ja puhastatud, i-me-line. Kartuses, et mul sellest kõigest veel kõht täis ei saa, võtsin lisaks röstitud (või oli see grillitud?) linnumaksa salati, mis oli ka väga hea, aga lõpuks oli kõht nii täis, ja ikkagi oli vaja veel ju maitsta neid imelisi šokolaadihõrgutisi… Nüüd ma ainult mõtlen neist krevettidest… ja risottost ka. Ja oleks ideaalne, kui lõunaks võiks Caesari salatit saada iga kord, kui tööl olen.

Ja Roosil oli Mamma juures väga tore olnud, lahkudes teatas mulle välisuksel, et “Mamma. Lahe!” Aga mulle ütles “Kallis!” ja “Ei kiiga. Ma tsappi.” mis tähendab, et kiikumisest üle põlve tõstetud jalalabal sai siiber ja et ta tahab mulle patsi teha 🙂

 

18 responses »

  1. Kuidas Ahaa muljed on?
    Ma olen kogu aeg mõelnud, et peaks sinna minema, aga Tartu jääb kuidagi alati meie reisi trajektoorist eemale..

    Vasta
  2. Mul ka mingi seletamatu Tartu-igatsus juba tükimat aega ja imelikud soovid – tahaks näiteks raamatukogu kohvikusse minna ja muna majoneesiga tellida. Nostalgia.
    PS Oskus lihtsatest asjadest rõõmu tunda ja tuska tegevatel mitte lasta korda minna – või vähemalt nendel mitte pidevalt ja pikalt peatuda, on kiiduväärt. Sind on alati hea lugeda.

    Vasta
  3. aitäh, Aari! Sinu oskus ja tahe inimestele ilusaid asju öelda on väga armas 🙂
    noja tegelikult selle Ahhaa üle võiks minusugune lõbustusparkides karastunud inimene küll veidi vinguda, et jääb nagu natuke lahjaks… Ahhaa on vist teaduspark nime poolest või olemuselt. Aga lastele meeldis ja paar vinget atraktsiooni on seal ka, näiteks köit mööda jalgrattaga sõitmine kõrgel lae all (alates 140 cm pikkusest) ja enda köiega kõrgele tõmbamine (mul vist Flickri piltidel on seda asja näha). Üks viltuse põrandaga ruum tekitas elevust ja kabiin, kus pildistati sind hetkel, kui üks seesolijatest õhupalli katki torkab. Mulle meeldis eriti tibude inkubaator, kus ühel pool olid pisikesed tibukesed ja teisel kaks koorumisootel muna. Seda hetke oleks tahtnud küll näha, kui tibu koorest vabaneb! Salendava efektiga kõverpeegel oli ka päris äge 🙂

    Vasta
    • Ma käisin kunagi Heurekas (loomulikult ei hakka ma seda Ahaaga võrdlema),seal oli hästi lahe! Samas üks siinne teaduskeskus oli jälle jama.. usun, et Ahaagi on parem.

      Igaljuhul ma siis hullult ei oota sealt midagi, siis ta kindlasti meeldib mulle 🙂 Peaasi, et lapsele peale läheb. Ehk saab järgmisel suvel ära käia.

      Vasta
      • jaa, mulle ka meeldis Heurekas 🙂 Ahaal on kodukas ka, ahaa.ee, seal on tibukaamera, ainult et mu meelest praktiliselt 0 võimalust seda vaadata, sest ainult 50 arvutit võib korraga ühendatud olla sellega. aga seal antud youtube lingilt ma nägin ikka tibukoorumise ära 🙂

  4. Mulle tundus ka veidi lahja aga olen aru saanud, et pole veel päris valmis. Kui tahaks maksimumi võtta, tasub ilmselt minna ka teadusteatri etendusele tähistaevast vaatama või maa-alusesse lifti või mõnda meisterdamise töötuppa. Kui suvel käisime, siis etendused olid täis, lift hoolduses ja töötube parajasti polnud.

    Vasta
  5. maa-alune lift olevat jama olnud. ma jäin sellest ilma, kuna liftil oli ülekoormus ja keegi me kambast pidi loobuma. ja siis ma ei viitsinud enam seda hullu järjekorda ära seista uuesti.

    Vasta
  6. No nii, nüüd see Pierre kummitab mind koos oma hiidkrevettidega:) Igatahes võtan kohe plaani. Tänud inspiratsiooni eest!

    Vasta
  7. kui nüüd lõpuni aus olla, siis nende nimi võis ka tiigerkrevetid olla, et nad päris hiidkrevettide mõõtu välja ei andnud, aga olid tavalistest ikkagi hulga suuremad 🙂

    Vasta
  8. tahan ka neid krevette nüüd ju! aga tartusse pole niipea asja 😦

    Vasta
  9. vot jah, ma ei kujutagi ette, kas Tallinna Pierre ka soolaseid toite pakub või mis neil menüüs on peale kookide, tortide ja trühvlite?

    Vasta
  10. ootoot, Tallinnas on ka Pierre? Samad omanikud? Kohe uurin 🙂

    Vasta
  11. minge metsa oma krevettidega, ma tahaks nüüd ka!

    Vasta
  12. Ma sõin suvel seal õega mingit mereandide suppi, ootasime me muidugist terve TUNNI seda. Aga supp oli oi kui hää ja ports oli suur.. Reede õhtu oli tookord ja millegipärast töötas ainult üks kokk. Tahtsime juba vahepeal lahkuda, kuid ettekandjapoisist hakkas kahju. Ja minu kõht on nüüd tühi.

    Vasta
  13. Hiidkrevetid on menüüs ainult Tartu Pierre kohvikus. Tallinnas on vaid mõned väiksemad soolased ampsud ning põhiline – luksuslikud trühvlid. Tallinna kohvikud Josephine ja Pierre Chocolaterie ning Tartu Pierre on tõepoolest ühe meeskonna käes ning loodetavasti pakume vaid positiivseid üllatusi.
    Anule tänud Pierre poolt ja väike kingitus nende positiivsete muljete jagamise eest.

    Vasta
  14. Aga meie käisime ka täna Pierre´s ja pean tunnistama, et see oli üks viimase aja mõnusamaid kogemusi toiduvallas 😉
    Tahtsime algul Creppi minna, aga seal olid kõik kohad täis ning siis mul tuli meelde, et oot, ma ju Anu blogist just lugesin, et ta väga üht teist kohta kiitis. Meie valikuks osutusid pastad ning nii kitsejuustu-päikesekuivatatud tomatite kui kana-kukeseente oma viisid lihtsalt keele alla. Imehead! Kuigi portsud ehk pisut liigagi suured 😛 Oleks tahtnud väga ka tiigerkrevetid ära proovida, aga need jäid nüüd järgmiseks korraks.

    Vasta

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: