Olgugi, et suure suuga lubasin mitte enam sel hooajal seenele minna, tegid ilus ilm ja naabrinaise kutse oma töö. Veetsime mõnusa päeva metsades. Saime vanast kuust hoolimata lehter-kukeseeni päris ägedalt ja vanu kuusekaid ja võikaid ka salatijagu. Hetkel küpseb ahjus seene-kapsapirukas ja ma vesistan suud niikaua. 😀 Homme hakkan kapsarulle tegema, kuigi ei suutnud vastu panna kiusatusele ka verivorste osta – 2% rasva ja porgandiga verivorst – kõlab ju uhkelt!
Rohesilmne Maailm 
Väga isuäratav.
Kuule kuidas sa neid seeni puhastad. Mulle tänavu tundub alati, et kukekad on nii märjad, et neid on kohutavalt raske puhastada. Ma tavaliselt pole märjaks tahtnud teha, aga tänavu tundub kogu seda prügi sealt maha saada ikka täitsa kunst. Äkki on sul, seenespetsialistil, mõni nipp varuks? Sul on nad küll väga eeskujulikult puhtad.
need kasvasid sambla sees, natuke teositta oli vaid siin-seal 🙂
aga üldiselt ma katsun seenenoa otsas oleva harjaga liivateri ja kaseseemneid ära lükata ja sõrmedega ka, vette ei pane, ennem lõikan väga musta koha ära või koorin nagu kergelt.
Pingback: Seene-kapsapirukas « Rohesilmne Maailm