Vahelduseks vanaemaruute

Mul on nii kahju, et ma eile ei jõudnud pilte sisse võtta, oleks saanud praegu oma värske vanaemaruuduga eputada 🙂 Aga eks siis õhtupoole. Ühesõnaga, sai vaevalt see kolmnurksall valmis, kui juba sõrmed sügelesid uue töö järele. Selge ju, et vaja diivanile patja, mille otsas lösutada. Hulganisti Caprit ka kokku ostetud igaks juhuks 🙂 . Algne idee oli mul järele ahvida üht Ikea pitspadjakatet, mille suvel sealt soetasin. Siis laitsin mõtte liiga vaevarikkaks tegemiseks ja mõtlesin ühe suure heegeldatud ruudu peale, nagu ühes Käsitööski olid pruuni ja türkiisiga suured põrandapadjad. Lõpuks panustasin nelja vanaemaruudu peale, kuna need omakorda tekitavad värvimängu ja kujundeid. Esimene ruut valmis, küsib Susanna, et kas ma nüüd lõpuks ometi teen talle nukupatja? Ja samasugust tekki oleks ka vaja. Natukese aja pärast nihkub ligemale Feliks, kes natuke häbelikult räägib, et tead, emme, ma teen oma kaisukale papist voodi ja siis mul oleks vaja talle ka patja ja tekki. Näitab raamatust 200 heegeldatud ruutu juba varem valmisvaadatud pildi ka ette, millist täpselt. Küsisin siis, et milline su kaisukas on? – tal neid küll mitu, aga ühegagi erilist püsisuhet tekkinud pole. Selgus, et temale meeldib Suusi kõige uuem, Mamma ostetud tiiger, kuna see olevat nii armas!

Ehh, seega olen ma nüüd tükiks ajaks vaba sellest murest, et mida järgmisena tegema hakata, ruute saan teha niikaua, kuni ise sellest ruuduliseks lähen 🙂

Halb asi on see, et haigusteperiood on peal, kõikjalt kuuleb, kuis lapsed haiged. Hommikul oli Suusil kah nina kahtlaselt nohisev ja ise ta kahtlaselt kuum ja unetu. Mõõtsime esialgu 37,2 välja. Endal mul kah selline imelik köha-moodi asi, katsetasin ööseks varba vahele pipraplaastri panemist, ja tundub, et sellest on täitsa abi, täna juba palju rögasem olemine, vabandage väljenduse eest, kõlab küll koledasti, aga igaüks teab, et rögane köha on päris mõnus leevendus peale kinnist köha, mis mul eile veel oli 🙂