Ma tahaksin

… et oleks juba õhtu.

… et oleks kolmapäev.

… et ma oskaksin teha jaapani omletti – seda, millest omletisushit tehakse. Õnneks või kahjuks on mul selline mulje, et ma ei õpi seda kunagi ära, ning ka komponente pole niisama lihtne leida. Aga võibolla on mulje petlik… Igatahes see sushi, mis me nädalavahetusel tegime, oli superhea. Sushi tegemisel on riisikeetmine vist kõige raskem töö 🙂

… näha Manni nädalavahetusel tehtud pilte Põhja-Horvaatiast, olgugi, et tal fotoka aku tühjaks sai ja pilte palju pole, aga no mis siis. Mul on totaalne Horvaatia-igatsus peal taaskord.

… et mu poeg oleks vähem kangekaelne ja et ma oleksin kannatlikum. Eile käisime läbi umbes 8 kingapoodi, et talle talvesaapaid osta, ja talle ei meeldinud mitte ükski saapapaar… Seetõttu me ka ei ostnud talle uusi saapaid, õnneks kodus selgus, et vanad veel lähevad ka jalga. Ma ei saa siiani aru, mis tal nende saabaste vastu oli. Igaljuhul oli ülejäänud perekond täiesti viimase piirini viidud ja väsinud ja no ma loodan, et järgmine poeskäik lõpeb meil paremini. Eelmine kamm oli kummikuteostuga. Ükski ei meeldinud, loomulikult. Aga läbi häda ostsime siiski ühed ära. Ja siis paar päeva hiljem, Sloveenias, Jello kingapoes ütleb poiss, et seal on niiii ilusad kummikud! Vot siis sulle kooki moosiga.