…keegi ei tea, mis on põnevaim asi maailmas, siis see on liftinuppude vajutamine! 😀 Vähemalt Suusi ja Feliksi jaoks. Nad on selle pärast, kes vajutab, isegi pisarateni tülli läinud. Seekord läks kõik kenasti, algul vajutas Feliks tellimisenuppu ja Suusi seest korrusenuppu ja äraminnes vastupidi. Ja onu juures tunnevad nad end juba õige koduselt ega käi kogu aeg mul järgi, et “emme, tule siia” ja “emme, lähme sinna”. Pikkpoiss oli hea… ja minu rõõm parkimisandurist suureneb iga kord, kui vaja kitsas parklas manööverdada.
Kududa ma kahjuks eile eriti ei saanudki, Molly on esimeste kroogete ja käeaukude moodustamise juures pooleli. Ja mulle tundub, et mul on ridade lugemisega tõsiseid probleeme, tundub, nagu oleks kuskil mingi viga sisse lipsanud (kahe krookerea vahel ei tohiks ju 3 ripsirida olla? Ja krooked tuli vasemal real kokku võtta…). Aga küll ma täna end sellest läbi närin. Krooked tulevad igatahes ilusad!
muidugi me teame, et liftinupud võivad olla pisarate põhjuseks 😀 Varem oli meil telefon ka. Et kes enne saab ja teine siis ulub kõrval nutta. Nüüd õnneks leiab Oskar juba, et las Leena võtab: mind ei huvita. Muidu oli mul ikka vaja inimestele seletada, et mis meil juhtunud on, et keegi nutab. Ja vahepeal oli ka auto lahti tegemine, aga selle ma lõpetasin ära. Ise teen. Sest selleteemaline kisa tekkis väga ebamugavates kohtades 😀
õnneks on mul hetkel üks laps:)
aga ma mõistan teid:)
telefoniga saab jah teinekord nalja. kui ma nt issile helistan, siis Feliks vahepeal hõikab, et ma tahan ka issiga rääkida. küsib kaks küsimust, et millal sa tuled ja kas sa kommi ka tood, ja siis juba hõikab Susanna, et ma tahan ka issiga rääkida! ja siis küsib täpselt needsamad küsimused üle, mis Feliks 🙂
Feliks teinekord on kodutelefoni vastu võtnud sõnadega: “no kes seal on?” hämmastav edasiminek igatahes, varem ta oli selline arake, nüüd juba julgeb rohkem inimestega suhelda.
Vaatasin oma Molly pealt järgi, on küll kolm rida ripskudet kroogete vahel 🙂
oh ole sa tänatud, Mari-Liis, hea inimene 😀