Tänud Parankale ja Triibikule äramärkimise ja kiitmise eest! See on ikka tore tunne ja teeb südame soojaks.
1. Millal alustasid oma blogiga?
2. jaanuaril 2005 tegin esimese sissekande tollal blogspoti keskkonda. Varem olin pidanud msni leheküljel blogi, mida lugesid vaid mõned väljavalitud, sh Kaja, kes on mu esimene blogisõber. Seda alustasin sügisel 2004. Ja vaat kui hea, et läksin praegu seda kohta tšekkima – selgus, et sealt tuleb blogi hiljemalt märtsis WordPressi kanda, või muidu…
2. Millest kirjutad oma blogis ja mida kõike see käsitleb?
Alustasin lastest kirjutamisega, kogu aeg olen ka enda tehtud-kootud-heegeldatud ja muud moodi valmistatud asju näidanud, kassidest, koerast, reisidest muidugi, raamatutest, filmidest, natuke ka toidust, üldiselt vist selline “nuudlid ja hapupiim” blogi, ehk et tavaline ja isegi mitte päevakajaline loba. Ja muidugi ei hiilga ma põhjalikkusega, teine kord jookseb mõte palju-palju kiiremini kui “sulg”.
3. Mis teeb sinu blogist erilise võrreldes teistega?
No ma ise lihtsalt olen eriline, küllap siis ka blogi :D. Tegelikult … ma ei teagi, vanasti võibolla oli see eriline, et üsna tihedalt blogisin, iga päev või nii. Nüüd ei saa vahel paar nädalat midagi kirja panna, on see siis blogimiskriis – vahel tuleb selline tunne, et ei ole ju vaja igast asjast maailmale teada anda? – või ajapuudus, Roosi on ju sellises vanuses, et niikui ma arvuti taha istun, küsib end sülle ja hakkab ise ka tähti minu jutu vahele toksima, ja see on teadagi väga tüütu.
4. Millest sai alguse sinu blogimine?
Alguse sai see sellest, et rääkisime MSN-is Manniga ja ta rääkis mulle uuest moevoolust nimetusega “blogimine” ja et ta tegi ka endale blogi. Juba samal õhtul läksin ja tegin endale ka blogi. Olime üksteise esimesed lugejad, varsti hakkasin Epppppu blogi kommima ja kutsusime ta endi blogide lugejaks, peagi lisandus ka Kaja. Ja siis blogspotti kolinuna hakkas kohe varsti silma Triinu blogi “Oskar ja Leena-Mai”, Kodutriibik ja Paranka. Vardamoor ja Triangel, Oravake ja Krista ja Maris ja kes nad seal kõik olidki ja siiamaani on. Seda mäletan selgelt, et alguses oli nagu imelik ja piinlik lugeda teiste blogisid, sest olgugi, et avalik, tegu on ju ikkagi päevikuga! Ja päevik on iga inimese isiklik asi, eksole. See tunne kadus seoses uute blogide massilise juurdekasvuga üsna ruttu, samas see tunne, et kirjutad endale ja paarile oma blogisõbrale, see on siiamaani peal.
5. Mida tahad muuta oma blogis?
Ajuti tuleb tuunimissoov, et muuta blogi välimust ja värvi ja pildipäist. Pealkirja pole muuta tahtnud, kuna midagi paremat nagu pole pähe tulnud. Roheline on mu lemmikvärv ja mu lemmikkassil on rohelised silmad. Roheline maailmavaade on ka tore, ja taaskasutus, olgugi, et ma seda väga palju oma blogis ei propageeri, sest ma pean seda iseenesestmõistetavaks. Mis muidugi ei tähenda, et ma mingi hull ökomutt oleksin. Mida ma võibolla tahaksin muuta, on see, et … ilusaid pilte tahaks osata teha. Ma pidevalt püüdlen sinnapoole, aga mõnikord ma panen pigem mingisugusegi pildi, kui hakkan ootama ilusat pildistamisilma või -aastaaega või et ostaks mingi lisavälgu või läheks fotokursustele (millest ei pruugi ka alati abi olla). Spontaansus ruulib. (Ja tihti kummitab ajapuudus, mu blogipostid võtavad tihti ilma piltide lisamiseta nii 5 min aega, aga piltidega koos läheb tunduvalt kauem). Kuigi vahel tahaks mingit ühtset, läbivat stiili ja maitsekust. Samas maitse sõltub mul muutlikust meelest ja vaheldub vastavalt kuuseisule, nii et … on nagu on. Sestap ma ei saa ka mingit kindlat liini ajada, ja spetsialiseeruda, vaid jään igapäevase jogurtijoone peale kindlaks. Või vähemalt iganädalase. Kahenädalase…
Nüüd tuleb kirja panna 5 blogi, kes oleks seda tiitlit väärt ja nemad peaksid siis omakorda küsimustele vastama ja tiitli 5-le edasi andma.
1. Triin. Triinu blogi oligi see, mida ma üsna oma blogijakarjääri algul lugema ja kommima hakkasin. Eelkõige tänu sellele, et meil on ühevanused lapsed. Aga palju olulisem on see, et mu meelest Triin on kogu aeg olnud nagu emaduse etalon, rahulik ja leebe ja hästi lastesõbralik. Hiljem on selgunud veel palju tema kuldaväärt omadusi: tark, avatud, suurepäraste verbaalsete võimetega (mitte, et oleks hea oraator, aga ma vist ei teagi kedagi teist, kes oskaks oma mõtteid ja maailmaasju nii hästi sõnastada) ja nagu Hr. Abikaasa pärast suvist Tigu-sünnipäeva väga tabavalt ütles ja mis tema olemuse paika paneb: väga veetlev naine. Kusjuures Triin lisandus meie blogimuttide sõpruskonda vist kõige viimasena, nii imelik, kui see ka pole? Tegelikult oleks see huvitav ja täiesti teostatav – otsingu kaudu kindlaks teha, kellega kuskohas ja kõigepealt kokku saime :).
2. Mann. Mann saab mult alati kõik maailma auhinnad, kuna ta on minu nö. blogiema :D. Ja kuigi kirjutamine tal nüüd seoses kodumaale kolimisega on harvemaks jäänud ja pole enam neid kadedakstegevaid ja eksootilisi “veebruaris t-särgiga õues täidetud kalmaare grillimas” pilte ja emotsioone, on see ikkagi blogi, mida lugemata oleks kindlasti vaesem tunne.
3. Paranka. Mitte, et ma nüüd tahaks tänada auhinna eest auhinna vastu andmisega, aga Paranka blogi on paraku see, mille postitusi ootad ja mis on intrigeerivad ja mõnusad eelkõige muidugi oma teemadevaliku, aga ka põhjalikkuse poolest – ma imetlen neid põim- ja muid lauseid, mis ühte mõtet väga selgesti edasi annavad, ehk et kui Triin on verbaalselt võimekas, siis Paranka on … literatuurselt võimekas? :). Kirjutab ka mõnusalt sageli nagu Triingi.
4. Lõngakera. Anna blogi on väga inspireeriv. Imelised kudumid ja ilus inimene. Lihtne villane lõng. Värvid. Konstruktsioonid. Mulle meeldib!
5. Vilma. Google Reader on mulle soovitanud viimasel ajal peamiselt Soome käsitööblogisid ja neist, mida olen uurinud ja mõned neist ka oma readerisse lisanud, meeldib mulle Vilma oma kõige rohkem. Tundub, et talle meeldib ka roheline, ja tal on eluterve huumorimeel. Tal on ilus punane pea ja ilusad kudumid.
Jumal kui pikk jutt 🙂 ja kui selged laused 🙂
Ja siit ka loogiline järeldus, et kui sa hakkasid 2004 blogima, siis järelikult minagi 🙂
hakkasin nüüd enda esimest blogi otsima,a mitte ei leia, kas sa tead mis mu tolle aadress on? palun siis mailale teist.
oi jeerum milline kena jutt ja kiitus. Ma olen kohe liigutatud ja punastan lausa :). Kusjuures ideaalema kuju oled minu jaoks sina – leebe ja tolerantne ja kannatlik, samas ei lase lastel endale pähe istuda.