Gorgeous

Tänud Parankale ja Triibikule äramärkimise ja kiitmise eest! See on ikka tore tunne ja teeb südame soojaks.

1. Millal alustasid oma blogiga?

2. jaanuaril 2005 tegin esimese sissekande tollal blogspoti keskkonda. Varem olin pidanud msni leheküljel blogi, mida lugesid vaid mõned väljavalitud, sh Kaja, kes on mu esimene blogisõber. Seda alustasin sügisel 2004. Ja vaat kui hea, et läksin praegu seda kohta tšekkima – selgus, et sealt tuleb blogi hiljemalt märtsis WordPressi kanda, või muidu…

2. Millest kirjutad oma blogis ja mida kõike see käsitleb?

Alustasin lastest kirjutamisega, kogu aeg olen ka enda tehtud-kootud-heegeldatud ja muud moodi valmistatud asju näidanud, kassidest, koerast, reisidest muidugi, raamatutest, filmidest, natuke ka toidust, üldiselt vist selline “nuudlid ja hapupiim” blogi, ehk et tavaline ja isegi mitte päevakajaline loba. Ja muidugi ei hiilga ma põhjalikkusega, teine kord jookseb mõte palju-palju kiiremini kui “sulg”.

3. Mis teeb sinu blogist erilise võrreldes teistega?

No ma ise lihtsalt olen eriline, küllap siis ka blogi :D. Tegelikult … ma ei teagi, vanasti võibolla oli see eriline, et üsna tihedalt blogisin, iga päev või nii. Nüüd ei saa vahel paar nädalat midagi kirja panna, on see siis blogimiskriis – vahel tuleb selline tunne, et ei ole ju vaja igast asjast maailmale teada anda? – või ajapuudus, Roosi on ju sellises vanuses, et niikui ma arvuti taha istun, küsib end sülle ja hakkab ise ka tähti minu jutu vahele toksima, ja see on teadagi väga tüütu.

4. Millest sai alguse sinu blogimine?

Alguse sai see sellest, et rääkisime MSN-is Manniga ja ta rääkis mulle uuest moevoolust nimetusega “blogimine” ja et ta tegi ka endale blogi. Juba samal õhtul läksin ja tegin endale ka blogi. Olime üksteise esimesed lugejad, varsti hakkasin Epppppu blogi kommima ja kutsusime ta endi blogide lugejaks, peagi lisandus ka Kaja. Ja siis blogspotti kolinuna hakkas kohe varsti silma Triinu blogi “Oskar ja Leena-Mai”, Kodutriibik ja Paranka. Vardamoor ja Triangel, Oravake ja Krista ja Maris ja kes nad seal kõik olidki ja siiamaani on. Seda mäletan selgelt, et alguses oli nagu imelik ja piinlik lugeda teiste blogisid, sest olgugi, et avalik, tegu on ju ikkagi päevikuga! Ja päevik on iga inimese isiklik asi, eksole. See tunne kadus seoses uute blogide massilise juurdekasvuga üsna ruttu, samas see tunne, et kirjutad endale ja paarile oma blogisõbrale, see on siiamaani peal.

5. Mida tahad muuta oma blogis?

Ajuti tuleb tuunimissoov, et muuta blogi välimust ja värvi ja pildipäist. Pealkirja pole muuta tahtnud, kuna midagi paremat nagu pole pähe tulnud. Roheline on mu lemmikvärv ja mu lemmikkassil on rohelised silmad. Roheline maailmavaade on ka tore, ja taaskasutus, olgugi, et ma seda väga palju oma blogis ei propageeri, sest ma pean seda iseenesestmõistetavaks. Mis muidugi ei tähenda, et ma mingi hull ökomutt oleksin. Mida ma võibolla tahaksin muuta, on see, et … ilusaid pilte tahaks osata teha. Ma pidevalt püüdlen sinnapoole, aga mõnikord ma panen pigem mingisugusegi pildi, kui hakkan ootama ilusat pildistamisilma või -aastaaega või et ostaks mingi lisavälgu või läheks fotokursustele (millest ei pruugi ka alati abi olla). Spontaansus ruulib. (Ja tihti kummitab ajapuudus, mu blogipostid võtavad tihti ilma piltide lisamiseta nii 5 min aega, aga piltidega koos läheb tunduvalt kauem). Kuigi vahel tahaks mingit ühtset, läbivat stiili ja maitsekust. Samas maitse sõltub mul muutlikust meelest ja vaheldub vastavalt kuuseisule, nii et … on nagu on. Sestap ma ei saa ka mingit kindlat liini ajada, ja spetsialiseeruda, vaid jään igapäevase jogurtijoone peale kindlaks. Või vähemalt iganädalase. Kahenädalase…

Nüüd tuleb kirja panna 5 blogi, kes oleks seda tiitlit väärt ja nemad peaksid siis omakorda küsimustele vastama ja tiitli 5-le edasi andma.

1. Triin. Triinu blogi oligi see, mida ma üsna oma blogijakarjääri algul lugema ja kommima hakkasin. Eelkõige tänu sellele, et meil on ühevanused lapsed. Aga palju olulisem on see, et mu meelest Triin on kogu aeg olnud nagu emaduse etalon, rahulik ja leebe ja hästi lastesõbralik. Hiljem on selgunud veel palju tema kuldaväärt omadusi: tark, avatud, suurepäraste verbaalsete võimetega (mitte, et oleks hea oraator, aga ma vist ei teagi kedagi teist, kes oskaks oma mõtteid ja maailmaasju nii hästi sõnastada) ja nagu Hr. Abikaasa pärast suvist Tigu-sünnipäeva väga tabavalt ütles ja mis tema olemuse paika paneb: väga veetlev naine. Kusjuures Triin lisandus meie blogimuttide sõpruskonda vist kõige viimasena, nii imelik, kui see ka pole? Tegelikult oleks see huvitav ja täiesti teostatav – otsingu kaudu kindlaks teha, kellega kuskohas ja kõigepealt kokku saime :).

2. Mann. Mann saab mult alati kõik maailma auhinnad, kuna ta on minu nö. blogiema :D. Ja kuigi kirjutamine tal nüüd seoses kodumaale kolimisega on harvemaks jäänud ja pole enam neid kadedakstegevaid ja eksootilisi “veebruaris t-särgiga õues täidetud kalmaare grillimas” pilte ja emotsioone, on see ikkagi blogi, mida lugemata oleks kindlasti vaesem tunne.

3. Paranka. Mitte, et ma nüüd tahaks tänada auhinna eest auhinna vastu andmisega, aga Paranka blogi on paraku see, mille postitusi ootad ja mis on intrigeerivad ja mõnusad eelkõige muidugi oma teemadevaliku, aga ka põhjalikkuse poolest – ma imetlen neid põim- ja muid lauseid, mis ühte mõtet väga selgesti edasi annavad, ehk et kui Triin on verbaalselt võimekas, siis Paranka on … literatuurselt võimekas? :). Kirjutab ka mõnusalt sageli nagu Triingi.

4. Lõngakera. Anna blogi on väga inspireeriv. Imelised kudumid ja ilus inimene. Lihtne villane lõng. Värvid. Konstruktsioonid. Mulle meeldib!

5. Vilma. Google Reader on mulle soovitanud viimasel ajal peamiselt Soome käsitööblogisid ja neist, mida olen uurinud ja mõned neist ka oma readerisse lisanud, meeldib mulle Vilma oma kõige rohkem. Tundub, et talle meeldib ka roheline, ja tal on eluterve huumorimeel. Tal on ilus punane pea ja ilusad kudumid.

Meem ja miks ma ei blogi

Alustan viimasest. Roosi on viimasel ajal täielikuks arvutihulluks hakanud. See tähendab seda,et kui mina istun arvutis, siis tema roomab minu juurde ja hakkab säärt kraapima ja tavaliselt annab ka häälekalt märku, et sülle oleks vaja. Ja kui ta on sülle saanud, siis hakkab kiskuma kas klaviatuuri, hiirt või hiirepatja, tavaliselt neid kõiki vaheldumisi ja mitu korda järjest niikaua kuni ma tüdinen ja arvutist lahkun. Vaikselt ja tasaselt istub Roosike arvutis vaid siis kui ma teinekord Petvilles käin või pilte vaatan – siis hakkab ta õe ja venna piltide peale itsitama 🙂 . Aga kuna Krentu saatis mulle toreda meemi, siis ma katsun selle ikkagi ära teha. Lisaks ei taha lapseke enam üldse pikali olla, vaid pidevalt end püsti ajada, seetõttu on häiritud ka magamajäämine, enam naljalt seda ei juhtu, et mänguhoos tekile magama jääb. Tavaliselt toimub nüüd lõunauni vaid vankris.

Niisiis, meem.

Tee 7 pilti asjadest, inimestest või muust, mis sind iga päev rõõmustavad.
Kui 7 pilti ei saa, siis tee vähem või rohkem, nii nagu vaja.
Riputa oma blogisse. Võid kirjutada juurde, millega on tegu.

Et siis loomulikult pere ja koduloomad ja kodu ja aed.

Ja siis veel:

1. Hommikukohv kenast tassist ja ajaleht sinna kõrvale. Aamenkonks. Pildil küll tühjad tassid, aga need on ühed mu lemmikud ja neid on muidugi veel. Ajaleht – minu leht on Õhtuleht ja ma ei häbene seda 🙂

2. Raamatud. Tavaliselt on raamatuaeg õhtuti enne magamaminekut, kui just ei ole tegu kokaraamatu või käsitööraamatuga. Hetkel on pooleli 3. Larsson ja muretu on kohe olla, et ei ole seda probleemi, et raamat oleks igav või et mida küll lugeda. Lastele loen ka iga õhtu ette, see on osake magamajäämise rituaalist. Hetkel on Jälle need Naksitrallid pooleli.

3. Kunst. Maalid minu seintel meeldivad mulle ja rõõmustavad mind absoluutselt iga päev. Ma naudin värve ja kompositsiooni ja tähendust, mis sellel maalil minu jaoks on.

4. Kenad pisividinad, mida võib ka suurelt osalt kunsti alla liigitada. Näiteks köögipildid ja vitraažid, keraamilised kujukesed, klaaspudelid, vaasid jne. Tihti seotud mingi sündmusega või sõbra poolt kingitud. See nt. Mannilt.

5. Terrass. Vaikne kena kohake, mis mind suure osa aastast rõõmustab. Soe ja päikseküllane. Hetkel näeb küll välja selline (ülevalt aknast pildistatuna):

6. Kell ja sõrmused. Kellata ma ei oska olla. Mu kell on üle 10 aasta vana ja kui ta eelmisel suvel kuu aega kadunud oli (kaotasin jalgrattalt kukkudes teisele poole tänavat rohu sisse ja leidsin õnneliku juhuse läbi sealtsamast kuu aega hiljem üles 🙂 , kell käis ja see on ka veekindel. ) siis olin kui Kati ilma karuta. Ja mu armsad sõrmused, mida ma iga päev kannan. Abielusõrmus, siis  Dubrovniku lennujaamast ostetud sõrmus, mida Suusi kihlasõrmuseks peab 🙂 ja Hvari saarelt ostetud sõrmus, mille ma juba ostes lubasin Suusile anda kui ta 16 saab.

7. No ja muidugi lõngad ja käsitööajakirjad ja pooleliolevad kudumid-heegeldused.

Kõik blogijad keda ma tunnen, on seda vist juba teinud ka, aga kes veel ei ole, võiks teha. Näiteks Triin, Triibik, Karin, Segasumma-Tiina ja üldse kõik kes tahavad 🙂

See jube kohutavalt raske meem

Kaja ja Triibik panid mind meemima.

1. Vasta all olevale kolmele küsimusele nii nagu heaks arvad. Mida põhjalikumalt, seda uhkem. Hea kui lingid sinutorru või kuhu tahes, et näidiseid kuulata saaks.
2. Anna 3-le kolmandas punktis nimetatud blogipidajale meemi “teatepulk” edasi ning teavita neid meemis osalemisest näiteks nende kommentaarilahtrisse. Või helistades kui numbrit tead. Või kolme lõdva tulbi, nukra naeratuse ja tordiga ka külla minnes. Sovetskoje Igristoje ja punased nelgid soovi korral.
3. Meemi saanud blogipidaja kopeerib reeglid ja lingitab talle meemiulatanud blogi ja annab tuld, nii et rägastikus tuli taga.
Küsimus 1: “Kui sa saaksid vabalt valida kõikide maailma muusikute ja ansamblite seast, siis kes võiks sinu pulmas esineda ja millist lugu sa nende esituses kindlasti kuulda tahaks (ei pea nende enda laul olema, võivad coveri teha)?
Küsimus 2: “Millist laulu sa iseenda matusel kuulda sooviks ja miks?”
Küsimus 3: “Leia kolm blogijat ja põhjendades muusikavalikut seosta neid mingisuguse ansambli, plaadi või lauluga ning ulata neile teatepulk edasi.”

1. Muidugi Marju Länik ja “… on kuskil pulmapäev…” . Aga kui saaks valida, siis valiks mingi siukse bändi, mille saatel oleks hea tantsu lüüa. Näiteks kasvõi Rock Hotell ja natuke teemakohane laul kah (no et ei suuda teist armastada eal): Aga reaalsus on selline, et meil mängis üks bänd küll pulmas, aga ma absull ei mäleta, mis bänd see oli ja kas ta oli hea või halb 🙂

2. Huh. Kas ma siis tõepoolest kuuleks seda? Või kas ma üldse tahaks antud üritusel osaleda 🙂 . Aga üldise meeleolu hoidmiseks võiks kõlada mõni jõuline laul, nagu näiteks “Eestimaa, su mehemeel pole mitte surnud veel” ja kindlasti “Sel hommikul nii vara” ja võibolla ka “Burši hiilgus”. Matuste ja surmaga seostub mulle see ilus laul, võibolla videost tingituna, nii et seda võiks ka taustaks lasta:

Üldiselt mulle meeldiks küll siuke makimuusika nö (ja just taustaks, et ei oleks kuulda nuuksed ja ninalöristused 🙂 ), mitte tavapärane ulgumine. Ja venitatud laulud on out, tempo peab olema. Ja üksikesinejad oleks ka out, no nt mõni professionaalne laulja või nii. Ei. Häid laule headelt bändidelt, neid on kindlasti rohkem kui mul hetkel meelde tuleb. Ja just pigem ilusad kui kurvad laulud, nt “Raagus sõnad” on mu meelest liiga kurb laul, st kurb ilma matustetagi. Aga nt Hallelujah oleks täitsa hea. kuigi pisut võõrapärane võibolla.

3. Mann ei ole teinud veel, seega Mann on Roosiaia kuninganna – see ta lemmiklaule ka veel peale kõige muu 🙂 .

Draamakuninganna pole üldse ammu enam bloginud nagu, nüüd oleks hea põhjus äkki… Siuke tore draamakuningannalik laul kah, rääkimata välisest sarnasusest :

Krentu – mulle jäi mulje, et Krentu tahaks seda meemi teha 🙂 Krentu on ilus ballaad, selge, puhas, rahulik.