Laupäeval Sadama Turul käies nägime ühes boksis suurt säärekonti, või oli see hoopiski reie oma. Ja silt juures: “Koera rõõm”. Maksis tema 3€ ja oli intrigeerivalt suur. Me isekeskis kutsume neid “pensionäri säärekontideks”, kuna oleme aiast leidnud tundmata päritolu hiigelsuuri konte ja kuna mõnel pensionäril on loll komme aia taga seisma jääda ja kaugemal haukuva koeraga õiendama hakata stiilis “kas sul häbi pole seal haukuda, loll koer”, millest koer offkooss ainult tigedaks läheb, siis… selline must huumor. Igatahes arvasime, et koer on rõõmustamist väärt ja ostsime talle selle kondikese ära. Ja täna siis, kui koju tulime, oli kuts niivõrd hoos oma kondiga, et ei teinud enamvähem meid märkamagi. Muidu tavaliselt käib üks suurem sabaliputamine ja jaluskeerlemine ja niutsumine ja haukumine ja igatepidi oma suure rõõmu väljendamine, et “nad tulidki lõpuks koju tagasi!”, aga täna tõmmati ainult hetkeks kõrvad lidusse ja tehti sabaga paar matsu vastu maad, nagu tahaks öelda, et “jaa, jaa, tulite koju küll, aga no saage aru, mul on tegemist!”
Pildil tennispalliga, mida teinekord samuti kondi puudumisel töödeldakse, eemaldades hammastega pallilt kollase kihi.
Rohesilmne Maailm 
Pensionäri kont 😀
Uus kujundus! Ilus.
oli jah ilus, aga ma ikkagi pidin selle ära muutma sel tobedal põhjusel, et see näitas emosid rida kõrgemal ja ma ilma nendeta vist ei oskagi kirjutada 🙂