Täna hommikul nägi Suusi mu villaseid sokke ja küsis, kas mul on joonistega sokid. Ütlesin siis, et ei ole, need on pitsilised villased sokid ja et Mamma tegi need. Kui sa väike olid, kas siis ka Mamma tegi sulle sokke?, küsis Suusi. – Ei, siis kui ma väike olin, siis tegi mulle sokke mu enda vanaema. – Aaa, kas sinu Mamma? – Ei, ma kutsusin teda Manaks. Aga maavanaema oli Memm. – Kas lumememm?
Kohe näha, et laps areneb, siiani kutsus ta lumememme järjekindlalt lumemömm`eks. 😀
Ja pärlid on endiselt pärnerid. R ja l on rasked kõrvuti öelda, eriti veel, kui r põrisema kipub.
Rohesilmne Maailm 
Huvitav, minu Maibrit kutsub oma vanaema, minu ema, Manaks. Sel põhjusel muidugi, et vanaema on liiga pikk sõna ja V tähte ta ei ütle 🙂 Aga ikkagi tore kokkusattumus 🙂
See on täitsa huvitav, kuidas lapsed vanaemadele nimesid panevad. Mul oli isapoolne vanaema Mamma ja iialgi ei öelnud me talle vanaema. Emapoolne oli Merka vanaema.
Ketlin ütleb meil vanaisa kohta nüüd maesa ja samas kui ükskord minu ema hüüdis, et kes tuli, siis Ketlin hüüdis vastu – sinu mees :)))
Mina olen vanaemasid ja vanaisasid alati neiks ka kutsunud. Aga kui ma väike olin, siis ma ükskord küsisin oma isalt: “Issi, kas su nimi ongi issi või?” Oh seda üllatust, kui tuli välja, et ei olnudki.
Minu vanaemal oli range põhimõte, et ta ei ole mingi vana, nana, mana jne. Ainult vanaema oli lubatud. Tema oli siis Haiba vanaema kodutalu järgi. Sama põhimõtet järgib kirglikult Haiba vanaema tütar ehk minu ema ja tema tiitel on vanaema Tiiu. Pikki nimesid annnab ilusti tegelikult välja öelda.
meil teine vanaema ehk minu ema on Tallinna vanaema.
Mia meil kutsub anaks. minu vanaema on nömme ana ja minu ema ana Kersti. tal sama probleem, mis Maibritil, et v täht ei tule köikse paremini välja. siinne vanaema on babi.
Joosep kutsub vanaemasid Jamana’ks- see siis pärit ajast, kui ei öelnud v-d. nüüd muret tähega väga pole, kuid on sõnu, mis jäävad 🙂
Ellenil on mõlemad Vanama’d. Vanaisad on vanasad- algul olid papsid aga see läks mööda.
aga meil on jaagu ema aa. sellest ajast, kui leevike oskas vanaemast vaid aa välja öelda. minu ema on vanaema ja jaagu ema aa ja absoluutselt kõik kutsuvad teda aaks, ta ise ka!
Meie lastel ongi kokku ainult üks vanaema ehk minu ema ja vanaisasid pole ühtegi. Seda ühte on aegade algusest, ehk sellest ajst, kui Trine sõnu hakas ütlema, kutsutud Nama. Nii kutsuvad teda ka minu laste sõbrad:) Nama ise on rahul. Aga mul üks väike sugulane kutsus oma vanaisa Vasja:)
mu ristitütar kutsub ka oma vanaisa vasjaks. huvitav, kas te olete sugulased või 😀
mul endal olid eit ja taat. kui vanaisa vanaema peale kuri oli siis kutsus vanaema sohvi’ks 😀