Peapaela kõrghetked olid kahtlemata 1980-ndatel, mil iga endast lugupidav naisinimene seda kandis, mina olin siis vist nii neljandas või viiendas klassis, ja minu peapael oli pruun ja villasest lõngast. Ei teagi, miks ei võinud lapsel olla mingist erksamast värvi lõngast ese, kas oli asi lõngapuuduses või tundus see siis vanaemale maitsekam, roosades asjades tol ajal tüdrukud ringi ei käinud. Tänapäeval on peapael unustusehõlma vajunud ning seostub peamiselt Kare Kauksiga, kelle kaubamärgiks too aksessuaar kujunes.
Eile mõtlesin olla hea ema ning hakkasin oma pisema tütre nukule mütsi heegeldama. Töö käigus tundus aga, et lillega peapael oleks palju glamuursem. Siis aga meenus hiljuti Signe blogis jutuks olnud crocodile stitch ning proovisin seda järgi aimates hoopiski printsessikrooni teha. Tuli välja küll, kuigi hiljem vaatasin Pinterestist järele, et päris õige crocodile stitchiga ikkagi tegemist pole.
Nii et lillega peapael jääb oma aega ootama. Võibolla mõni kootud-heegeldatud kleitki?
P.S. Tundub, et selline Baby Born on täpselt vastsündinu suurune 🙂
Rohesilmne Maailm 
peame mõõtma tulema 🙂 see üks nukk oli kunagi küll A-st suurem. aga peapaela ma ikka jätaks vahele 😀 (kuigi see on armas ja nukule sobib väga kenasti)
see A.-ga pildistet nukk oligi veidi suurem. Külla olete alati oodatud! Aga jah, väiksed beebid on niigi armsad, peapael oleks lihtsalt liiast.