RSS-voog

Tartus-käik

Posted on

Koolivaheaja puhul käisime seekord Tartus, kuna Fel ütles, et ta pole seal kunagi käinud. Pärast meenutasime, et läbi oleme küll sõitnud, ja koguni Lõunakeskusest kummikud ostnud talle.

Kõigepealt viisime Roosi Paidesse Mamma juurde, et oleks kõigil mugavam ja mõnusam. Paide Selveris trehvasin veel vana klassiõde, kes sinnakanti kolinud, igati rõõmus kohtumine oli. Ostsime fotoka jaoks patakaid ja pisut pirukaid hommikusöögiks.

Hiljem kuulsime, et Roosi oli esimesed paar tundi Mamma süles veetnud, samal ajal kõvasti kaelast kinni hoides – arusaadav, ikkagi esimest korda niimoodi ilma emmeta ja issi ja venna-õeta ja veel võõras kohas! Aga üldiselt said nad väga hästi hakkama, Mamma ikkagi kogemustega lapsehoidja.

Meie läksime kõigepealt Mänguasjamuuseumisse. Küll on tore koht. Äratundmisrõõmu meile, vanematele, ja palju uut ja toredat lastele. Mulle jättis kustumatu mulje Leonhard Lina tehtu – mees treis end kartulisalves varjates võrratuid mänguasju, kusjuures jalgu sirutada sai ta vaid öösiti… ja päeval oli salves pikali. Uskumatu, tervelt 10 aastat niimoodi elada… Nostalgiat oli ka, näiteks pabernukud, mis mul olid kommikarbi sees hoiul ja mille ma vist alles hiljuti ÄRA viskasin – suures tüdimuses pisikeste jalusvedelevate vidinate pärast… Nüüd jälle kahetsen, loomulikult. Nagu ka need vahtplastist mänguasjad, mis ema meile tõi. Ja veel nii mõnedki asjad. Näiteks need plastmassist lille-kujulised elemendid, mida sai omavahel ühendada.

Sain ka ideid, mida ise teha – näpunukud meeldisid Suusile väga, mulle endale käpiklambad ja ühed elegantsed kassid.

Meisterdada saime ka, Suusi tegi endale printsessikrooni ja koos tegime kaks paari vuntse ka issile ja vennale. Juhendajad olid seal väga mõnusad ja tasakaalukad – meiega koos oli vähemalt üks konkreetne tütarlaps seal meisterdamas, kel oli ilmne tähelepanupuudus ja väga suur sellesamuse vajadus, millest tulenev imelik jutt, koguni valetamine või fantaasiamaailmas elamine, oeh, vaesed juhendajad, ma mõtlesin…. Sest enamik lapsi käib ju kas vanaemade või perega seal, aga osad tulevad koolivaheaja tõttu üksinda ja siis mine tea, kes kuidas käitub või on, üks üksik koolipoiss oli samas küll väga tore.

Pärast käisime zooloogiamuuseumis ja siis suundusime Truffe–i sööma. Imehead söögid ja kook, soovitan, ja tänan tartlasi, kes mulle seda FB-s soovitasid. Vietnami kalasupp oli üle prahi! Parkimistrahvigi saime seetõttu, 240.-, kuna peale söömist üllatas meid ilus jalutamiseilm ja jalutuskäik pisut pikemaks venis…

Palju kohti jäi meil veel käimata, nii et on kindel plaan peagi tagasi minna veel ühele ekskursioonile 🙂

5 responses »

  1. Kas tõesti on Tartus lehed veel nii rohelised? Mänguasjamuuseum on tõesti super, tüdrukud siiani meenutavad meie kahe aasta tagust külastust ja muudkui lunivad, et läheme uuesti.

    Vasta
  2. üldmulje oli pigem raagus kui roheline, ja pöörakem tähelepanu maas vedelevate lehtede hulgale 🙂 aga no ega’s foto valeta. mõned lehed on ikka kohati veel okste küljes ka.

    Vasta
  3. Kohati on siin lehed ikka puus, vähemalt mõnel liigil küll. Aga mul hakkan rõdult vaade juba läbi pargi kujunema, nii et siin pikka pidu ei ole.
    Nii kena Tartu-kiitmise jutt on sul. Ja mänguasjamuuseum on tõesti super, see uus maja on nii ilus, et seal tahaks ise elada.

    Vasta
  4. Kas Truffe asub kesklinnas kusagil? Mänguasjamuuseum on väga tore koht!

    Vasta
  5. jaa, raekoja platsi servas.

    Vasta

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: