On olnud üks lõng, mida ma olen esimesest pilgust ihaldanud – Noro. Kuna ma hakkasin nüüd otsima lõnga, millest saaks Haapsalu salli teha, siis leidsin selle ühest internetipoest, Merinos Extra TitanWool, võtsin nii valget kui ilusat tumelillat, et oleks olemas. Hästi mõnus lõng tundub olema. Aga et siis kui juba, siis juba, siis samal lehel on olnud ka need paeluvad Norod, mille värvivalik küll veidi kesine tundus, kuid hind mõnusalt priske 🙂 Ja et Ravelryst just üks Noro-müts silma jäi ja sünnipäev ka vabanduseks seljataha jäänud, otsustasin endale väikese kingituse teha ühe tokikese Noro näol. Nüüd käin seda aeg-ajalt silitamas ja imetlemas 🙂
Rohesilmne Maailm 
Nii et .. peatselt siis hakkad ka ämblikuks 🙂
Ma ise kutsun MerinosExtrat hellitlevalt ämblikuvõrgu materjaliks 🙂
Kui sallis on auke rohkem kui muud pinda, siis jääb seline mulje.
Aga Noro on mõnus. Ma ka silitan. Tahaks teha selle ÕIGE asja, et mitte ilusat lõnga narrida.
kle ma juba praegu ühte salli koon, lõng (vanast ajast, nimi pole teada) oli imepeen, võtsin igaks juhuks kahekordselt 🙂