Nõmme uhkeimast hoonest on järel varemed… Šokk oli suur, kui Hr. Abikaasa hommikuses telefonikõnes ütles, et turuhoone põles maha. Ma arvasin, et mingi nõme nali. Aga Delfi pildid räägivad oma kurba juttu. Alles eelmisel nädalal käisin ma seal ja ostsin liha… Noh, küllap ta ehitatakse jälle üles ja taastatakse, aga just eelmisel korral, kui ma seal käisin, meenutasin, milline see maja oli minu lapsepõlve ajal ja milliseks ta nüüd tehtud oli. Et ikka täiesti moodne ja kaasaegne kõik, ilus ja valgusküllane. Nii kurb ja kahju on.
Category Archives: shit happens
Punane kampsun
Talve Novitas paelus mu pilku üks kena tüdrukute kampsun ja otsustasin sellise ka Suusile kududa. Mõeldud-tehtud. Kuni sinnamaani, kui varrukate viimases veerandis lõng otsa sai. Õnneks seda müüdi veel Maksimarketis, kahjuks küll 100.- tokk, aga mis teha. Saingi kampsuni valmis. Ja nüüd siis – kogu maailma pettumus ja ka mõned vandesõnad – see krdi kampsun on lai mis lai! Kus oli mu silmamõõt varem? Või ma arvasin algul selja-ja esitükid koos kududa ja unustasin selle sujuvalt vahepeal ära? Ma ei usu. Sel juhul ma oleksin koheselt ka nööbiliistu peale mõtelnud ja seda ka teostama hakanud. Pluss veel see, et kokkuõmblemise ajal selgus, et esitüki õlaosa on tagaosa omast nii 1/3 võrra laiem. No ma ei taha rääkida. Selle ülejäänud osa õmblesin tagumise kaelakaare külge ja see jäi isegi nagu õlakumerusena mängima, midagi jubedat ei ole. Aga kandmine peab küll vist vähemalt nii paar aastat ootama. Või siis teine variant, et Eliise saab endale soovi korral kampsuni 🙂 Vabanduseks võib vaid öelda, et see oligi selline alt laienev lõige. Ja seljas hoiab täitsa kenasti. Aga tasub veelkord meelde jätta, et need Novita õpetused… neid tuleb kärpida-kärpida-kärpida. Silmuste arvu pean silmas. Ma koon võibolla lõdvemalt kui keskmine inimene, aga ma ei koo NII lõdvalt, et selle tõttu valmiv ese paar-kolm numbrit suurem jääb. Antud kampsiku tegin nt 110 suurusele. On ta jee. Ühe topi puhul, mis endale tegin, võtsin ka julgelt 20 silmust nii eest kui tagatükilt vähemaks ja siis oli paras.
Nüüd on mul kampsunitest selleks korraks korralik kopp ees. Või et kui suudan oma silmamõõdu jälle fookusesse ajada ja ühe puuvillase soojemate ilmade jaoks teha, lõng sai kunagi ammu valmis ostetud ja selle võiks ära kududa, topiks ta enivei liiast jäme.
Müts naabrinaisele
Nii, naabrinaine! Kui sa seda nüüd loed, siis tea, et selle mütsi saab sinu tütar. 😀 Risti-rästi palmikumuster on petlik, ühelt poolt tundub nagu veniks, aga teiselt poolt – ega ikka ei veni küll. Nii et see esimene vasikas läheb lapsele 🙂 Ja homme hakkan uut tegema, loodetavasti rakendub ilma-Murphy ja seoses mütsi valmimisega saabuvad ka soojad kevadilmad 🙂
P.S. Mul nüüd ka rohkem aega kudumiseks, suuremad koolivaheaegsed sebimised said sebitud. Seega on lootust, et saab paari päevaga valmis.
