Maisisiirup

Lugesin laupäevast LP-d ja seal oli tore artikkel maisisiirupist, mis ka glükoosisiirupi või glükoosi-fruktoosisiirupi nime all esineb ning mille kaela võib osaliselt ajada inimeste paksuksminemise. Ikka vastik mõelda, mida kõike toidu sisse sokutatakse. Täiesti kindel otsus, et edaspidi pühendan poes siltide uurimisele tunduvalt rohkem aega (alles see oli, kui mind ehmatas see, et poe suitsukana sisaldab suhkrut, samuti poesült) ning me ei osta enam ei Lotte ega ka Kelloggsi hommikusöögikrõbinaid ega helbeid, Tere kohupiimakreeme ega kassipildiga kohukesi, mis küll just viimasel ajal jällegi tee meie külmkappi on leidnud tänu uuele pakendile, kus 5 kohukest korraga kilesse on keevitatud (oli vist 5, võin eksida). Et muidu neid niimoodi üksikult tülikas koju tuua, kui muu kauba vahel lötsi lähevad. Teine otsus on see, et edaspidi hakkab laual olema pähklikauss, sest pähklid on kasulikud ja kui kauss laual, on lootust, et sealt möödaminnes ka mõni pähkel põske pistetakse.

Keeleprobleem

Täna potsatas postkasti uus Käsitöö. Ja kohe esimesel leheküljel Käsitööjaama reklaami vaadates jäi silma, et paberivärvid, siidivärvid ja klaasivärvid kirjutatakse kokku, aga portselani värvid lahku. Kas on taas tegu trükikuradiga, kes selle reklaami kõrval olevas vabanduses eelmises numbris olnud vigade põhjustajaks on nimetatud.  Trükiveakurat on endale noorema venna saanud. Üldiselt, palun vabandust, et ma õiendan, aga portselanivärvid kirjutatakse ka kokku. Lahku kirjutatakse sel puhul, kui portselani mingi omadussõna iseloomustab, näiteks “valge portselani värvid”.

Elu kooli lähedal

Seda, et laupäeval lõpukirjandit kirjutatakse, sain aru sellest, et tavatult suur hulk pidulikes riietes noori raudtee ääres suitsetas.

Vanasti, kui Maahärra pood veel polnud pankrotti läinud, kohtas selle ümber tihti suitsetavaid nolke, kes omavahel sõimlesid. Ükskord loopis üks teisi kividega, siis ma vihastasin ja ähvardasin politsei kutsuda. Aga sa ju võid nende tüüpidega seal sõimelda, saadavad su kaugele ja pimedasse ja saad veel suurema viha enda sisse, kui ennem oli. Aga siiski pean ma õigeks sekkumist, mitte, et terve bussipeatusetäis rahvast vaikides nende väärkäitumist jõllitab.

Täna oli ka kuttidel mingi põnev mäng – üks seisis kooli aia taga ja loopis teisi, kes koolimaja seina ääres seisid, rusikasuuruste kividega. Kuna teised seisid nii kaugel, ei olnud pihtasaamiselootus kuigi suur, ja kahjuks ka koolimaja aknad jäid liiga kaugele. Aga siis röökis see nolk ( võibolla 4-5 klass) teisele: “Ime lahti!” Vat siis ei saa mina vait olla ja kukkusin ise ka sõimama, et: “Kuule noormees, sa vali ikka sõnu, sa oled alles väike titt ja räägid nagu mingi patsaan!” . Selle peale kuulsin ainult neljast-viiest suust osatamist, et “kuule noormees, vali sõnu!” . Suusi oli natuke šokeeritud, kui pahad poisid need on. Et siis kustkohast tuleb selline sõnavara? Kas isa röögib vihahoos emale, et “ime lahti!” või mis juhul ja kes selliseid väljendeid üldse kasutab? Meenub viimane “Kättemaksukontor”, kus oli üks värvikas tätoveeritud tegelane veelgi värvikama sõnavaraga, aga midagi nii nilbet ei tulnud isegi tema suust. Siis veel meenub, kuidas mu pingnaabri laps (tüdruk) tuli lasteaiast koju ja teatas emale, et “sina, lits, mine magamistuppa ja võta püksid maha, ma tahan sind läbi keppida!” 🙂 . Aga no see on pigem kurioosum. See, kuidas poisinolk teisele karjub, et “ime lahti!” tekitab minus täiesti võimetut viha ja soovi pidada sellele kutile pooletunnine loeng sellest, misasi on vägivald ja selle väljendusviisid. Sest psühholoogiline vägivald on vägivald ja solvamise eest saab kriminaalkaristuse kaela. Mind, suvalist möödujat, solvab selline sõnakasutus avalikus ruumis.

Aga kui ma vaatan oma poja klassikaaslasi, siis ma olen küll rahul ja rõõmus, tema käib hetkel 2. klassis ja need poisid on küll täiesti nunnukesed, viisakad ja sõnakuulelikud.

Lumi ja selle rookimine

Üldiselt on kiire olnud, päevad algavad lumerookimisega ja teinekord ka lõpevad sellega, praegu ka sajab. Hiiu pargis on juba suuri oksi murdnud ja meil aias ka ühe suurema oksa. Loodan siiralt, et ukse kohal varikatus vastu peab. Täna lehes kirjutas, et Mupo on mõistev ega trahvi neid, kes lund ei roogi. Okei. Ma saan aru, kui inimene ei ole kella 7-ks jõudnud krunti puhtaks lükata, aga kui on näha, et inimene terve talv läbi lihtsalt ei olegi lund rookinud? Mida seal siis mõista on? Või leebe olla? Selliste troppide pärast ei saagi ma lapsevankriga liikuda. Või kui inimesel on 50 cm lai labidas ja ta sellega raja sisse lükkab. Aitäh vaeva nägemise eest. Mõttetu on selline rookimine, katsugu aru saada. Sellistele lajataks ka ühe profülaktilise korraliku kolmetonnise trahvi kaela. Muidu maksimum on kuus tonni. Ma peaks pakkuma end muposse tööle Nõmme osakonda, lume- ja tänavakoristuse osakonna juhatajaks. Aga ma käiks ja taoks neid kuradeid, kes ei oska või ei taha lund rookida. Praegu tundub küll, et mitte keegi sellega ei tegelegi, rääkigu nad leebe olemisest või käimasolevatest menetlustest nii palju kui tahavad. Lumi on ju endiselt rookimata. Ma võiks lähiümbruse aadressid kohe üles loetleda, kus tänaval põlvini lumi ja kelle pärast ma ei saa õue jalutama minna. Sõiduteel võiks ju käia, aga päris enesetapja ei taha ka olla, libe aeg veel peale selle. Ja sõiduteedki on tavapärasemast tunduvalt kitsamad, nii et Vabakalgi tekib kohati kahtlus, kas kaks sõidukit kõrvuti sõitma mahuvad.

…ära nuuma tõbrast paksu

Ah, mis seal ikka, kui ei nuuma, siis võtab ise. Tänane sinitaevast tulenev rõõm kahvatub propagandalehest Pealinn tulenenud pahameelest. Nemad seal proovivad selgeks teha, et igasugused kohalikud maksud on täiesti levinud mujal maailmas. Olgu. Paadimaks mind väga ei koti, aga müügimaks ja eriti maamaks küll, mul oleks mujalegi seda raha oma kolme lapse ja koduloomade kõrvalt panna. Annaks kasvõi sinna, kust kallis linnavalitsus ja armas linnapea seda jällegi oma põhjatusse kaukasse proovivad tõmmata – koolide tugiteenustele nagu pikapäevarühm, eelkool (mis näiteks meie kenas koolis oli siiani lastele tasuta), logopeedid, huviringid. Ääretult kahju on, sest need tugisüsteemid on tõesti hästi välja arendatud ja töötavad ja neist on kasu. Nüüd aga tahab linn kõik vastavad spetsialistid koondada ja selle toimiva süsteemi labaselt lõhkuda. Alternatiiv on koolilõuna tasuliseks teha neile, kes maksta suudavad. Kahju, et löögi alla satuvad ikka need kõige nõrgemad. Kahju, et meie linnas ei ole prioriteediks lapsed ja nende heaolu. Ja kõige kurvem on see, et linna propagandaeelarve on tunduvalt suurem, kui see konkreetne puuduolev 25 miljonit krooni…

Rebaste ristimine

Toimetasin just hommikupoolikul rahulikult ringi, kui algas action, keegi karjus läbi ruupori. Esikuaknast välja vaadates nägin tänaval kolonni noorukeid, kõigil punased särgid seljas, osadel ka valged töömehe kaitseürbid. Punased siis nägid sellised räsitud välja ja korjasid miskit tänavalt prügikottidesse. Mina miskitõttu mõtlesin, et ooh, kui tublid, koristavad kooli ümbrust 🙂 . Üldse tõi see värk miskitõttu naeratuse näole, et näe, noorus möllab. Pärast kui jalutama läksin, olid nad kooli õues kõik köiega punti seotud ja mingi tegevus käis. Üks punasärklasest neiu seisis kooliväravas ja oli üsna kurva olemisega, pool pead kahtlaselt ligane. Kahte nägin veel ära minevat. Kui jalutamast tagasi pöörasin, hakkas mulle neid veel vastu tulema, näod punaselaigulised – värvitud, juuksed ja riided munased, ühel tüdrukul olid nagu sääred verised. Kodutänaval nägin maas ka munakoori, või siis lihtsalt munaseid jälgi (enamus koori oli ikkagi ära koristatud, neid ja muud enda laga nad kottidesse korjasidki) ja ühes kohas oli ka miski verine tomp. Ma mõtlen, et see oli vist maks. Selline püdel natuke nägi välja, lastud vist kergelt haisema minna. Need vastutulnud rebased haisesid kah kuidagi imelikult … Ja küllap sellest ka need verised sääred.

Hommikune heameel möllava nooruse üle oli asendunud mõtliku nördimusega. Et milleks… Esiteks niimoodi toiduga käituda. Ja teiseks – või siis ikkagi esimeseks – niimoodi inimestega käituda. Lastega. Olgugi, et nad ise, need 12-ndikud, ristijad, käivad ka veel laste alla. Huvitav, kas neil endal ei jää paha maitset suhu, kui kedagi munaga vastu nägu või pead viskavad? Vastikult alandav mu meelest.

Siga, mitte kass

Mõtlesin eilsed pildid sisse võtta, aga selgus, et see väike valge värdjas on fotokajuhtme kahest kohast katki närinud. Ise magab nüüd siin kõrval ilmsüüta titeund. Veel võib tema kohta titt öelda, pole ju veel aastane 🙂 Jah, mis sa lolli looma peale ikka pahandad… Aga nüüd ma ei saa ka oma uutest kõrvarõngastest pilti näidata. Eileõhtune istumine nimelt inspireeris mindki oma pärlihunnikuga midagi ette võtma 🙂 Nähtavasti katsun ka trossi peale mingi kee kokku keevitada… Ja siis tuleb uurida, palju võiks Pentax K200 uus juhe maksta… Ma veel ostsin sellele ahvile kallist kiisueinet, delikatesseinet sardiiniga. Ja hommikul sai mu käest pasteeti. Ilmselt sai liiga vähe, et oli veel vaja juhet närima hakata 🙂

Kõik, kes te vaevatud ja kurnatud olete…

Eile ma mõtlesin tõesti, et see, et Alar Pink Savisaare nõunikuks saab, on aprillinali. Aga see, et Mikk Saar Keskerakonda astus, ei saa vist enam kuidagi aprillinali olla. Tahaks retooriliselt , kuid siiski hüsteeriliselt röögatada: Mis teil viga on, inimesed? Kuidas see võimalik on?

Või kui kasvõi eilset Paldiski linna ja Pakri saare tehingute lugu Pealtnägijast meenutada. Sitamaitse jäi sest suhu, konkreetselt. Kuidas saavad inimesed sellisel viisil saadud rahast rõõmu tunda? Raha ei haisevat. aga see lugu haiseb täiega. Veel ülbe kasusaaja kirjalik mölin teemal, kuis mingi müügitehing on sügavalt kellegi eraelu… Ekslinnapea oli väga veendunud, et Pakri saare majaka abihoone asub tegelikult väga halvas kohas, tuultele valla jne, aga ega seda ju enne väidetava lastelaagri sinna rajada soovimist ei olnud teada, eksole. Lastelaagriks väga sobiv koht, aga muidu, hoolimata miljonivaatest, ikka väga paha ja tuuline koht. Loodetavasti antakse nad vähemalt kohtu alla. Aga kuna tegemist JOKK-looga, siis pole väga kindel.

Elu pimendatud linnas

Täna hommikul tööle tulles ei saanud esimese ehmatusega arugi, milles asi on. Kõik oli kuidagi pime ja sünge, tuul oli kõva ja vihma sadas. Tänavale jõudes sain aru – tänavatuled ei põle. Esimest korda ka Nõmmel. Pargi tänaval kasutasin kaugtulesid, Vabakal näitasid teed vaid kollast plinkivad valgusfoorid, aga ikkagi oli nii pime, et aru ei saanud, kus sõidan, proovisin kesk teed rihtida, sõiduradadele ei proovinudki pihta saada.

Siinkohal oleks sobilik tsiteerida Raisakotkast filmist Jääaeg 2: “Hea uudis on, et teid sureb palju. Hea uudis, aga mitte teile!” Kui mõni helkurita inimene oleks juhuslikult otsustanud sõiduteed ületada, ma poleks teda mitte näinud ka. Sel hetkel, kui aiast välja tagurdasin, möödusid minust kaks tontlikku kuju. Kui ma poleks neid ka varem hommikuti möödumas näinud, ma oleks ikka väga hirmul olnud. Sest mitte kõik pimedas kondavad tüübid pole nii rahumeelsed kui need kaks.

Nii et jah, palju õnne, linnavalitsus. Järjekordse pläkiga olete hakkama saanud. Või võib siinkohal linnapead isiklikult tänada, need teised on niikuinii seal vaid dekoratsiooniks taga.

Ainuke lootus on hetkel IRL-i peal, et nad suudaksid sügisestel valimistel kui just mitte võita, siis vähemalt hästi esineda. Siis säilib nagu pisikegi lootus, et maamaks kaotatakse. Lasnamäe venelastel on muidugi maamaksust poogen, aga meie, väikeste lastega pere, rahakotist röövib see aastaga 5 tuhat krooni. Ja krunt ei ole meil mingi ülemõõduline lahmakas, vaid täitsa tavaline pisike Nõmme aed. Oleks seda raha nagu mujalegi panna kui Savisaare taskusse toppida. Sest näiteks teederemondist sealt kaukast ju enam midagi välja ei võeta, kogu papp pannakse propaganda alla, antakse kasvõi Tähismaale järjekordse paskvilli kirjutamiseks. Saab näha, kaua see propaganda neid veel vee peal ehk võimu- ja rahakraanide juures hoiab.

28.02

Eilne AK näitas väga haledat pilti sellest, kuidas Haapsalu Internatoorselt koolilt võetakse raha vähemaks. Ma vihastasin endal pisara silma. Me oleme nüüd jõudnud sinnamaale, et hakkame invaliididest lastelt raha ära võtma. Piinlik ja häbi. 

Kui riigikogu räägib sellest, et istuv koosseis ei saa iseenda palka vähendada, siis miks ei tee keegi juttugi sellest, et tulevase koosseisu palka vähendada? Või arvatakse, et 2011 on rasked ajad juba möödas? Või et rasked ajad kajastuvad selleks ajaks juba ka riigikogulaste palga languses? Kui suur peaks olema riigikogulase palk, et ei tekiks kiusatust korruptsiooniks? Ma ei tea… Korralik korruptant ei saa vist rahast kunagi isu täis. Vahib jõllissilmi kaamerasse ja teatab, et ta ei kavatsegi end milleski süüdi tunnistada. 

Aga lugedes täna Õhtulehest juhtkirja, kus materdati Andres Lipstokki tema 147 tuhandese kuupalga eest, siis… tõesti, tundub ülekohtune, et lapsinvaliidid ei saa rahapuudusel neile vajalikke teenuseid, aga üks terve mees sellise sissetulekuga saab elada. Olgugi, et ta on teinud karjääri ja see palk pole talle mitte niisama ilusate silmade eest sülle kukkunud. Me ei tea, kas Lipstok on annetanud loomade varjupaigale või paljulapselistele peredele, ja vaevalt, et ta seda kellelegi kuulutama tõttaks, temast on lihtsalt loodud ahne rikkuri kuvand. Sest nii on ju lihtne. Palju palka – järelikult paha. 

Ja kõik need, kes räägivad, et lastetoetuste süsteem on vale ja et riigi raha külvatakse lennukilt – ma kohe tahaks väga teada, kas neil on tehtud otsekorraldusleping summas 300.- kuus (mitme lapse puhul vastavalt rohkem) mõnele lastekodule või puudustkannatavale perele… Keegi ju ei sunni seda raha sulle peale. 

Lugesin praegu selle Haapsalu kooli uudise uuesti läbi ja ma ei saanudki aru, et kui palju neil raha kuus puudu jääb, see vist polegi veel selge. Kui teaks, milline see summa on, võiks Erisaate- Anatoli saata korjanduskastiga Riigikokku, ma arvan, et sellest oleks abi. Ja erinevaid heategevuslikke projekte saaks algatada või lihtsalt kutsuda inimesi üles annetama. Ka kümnest kroonist oleks abi, kui 10 krooni annetavad mitu inimest.