Fimo

 

Ülemiste puhul katsetasin vesipilte, ja see, et osad servad on murdunud,ei olnud mitte taotluslik. Siiski, võib väita ka vastupidist.

Alumiste puhul proovisin “kohvioa” tehnikat, ei olnud üldse nii hull nokkimine, nagu ma algul arvasin.

Pardo

Kajakas rääkis sellest uuest fimolaadsest asjandusest hiljuti ja ajas isu peale järgi proovida. Peamiselt seetõttu, et mul on vaja oma Mr.Greenjeansile nööpi ja need värvid tundusid sobivat. Tegin mõned uutmoodi 3D prossid (aga saab ka kaelakeeripatsitena kasutada), tikutopsilaiused, ja see ülemine latakas on üks variant nööbist:

See pilt sai kehvake, aga teine nööp on selline, nähtavasti läheb see kasutusse:

Tuleb siiski tunnistada, et fimo meeldib mulle rohkem. Kuidagi pehmem ja plastilisem.

Aastalõpu ehted

Seda ripatsit saab kaelas kanda nagu ülemist variantigi.

Allpool on kõrvarõngad ja mobiiliripatsid, kõige all minu moblaripats, mille keskmise junni tegi fimost mu pojuke.

Vana arm

ehk moblakulinad väljusid täna mu sõrmede alt 🙂

Mõnus on neid üksikuid nunnusid fimopärleid ära kasutada. Näiteks kaelakeed ma endale sellistest ei tahaks, aga mobiiliripatsites tuleb nende ilu ja ainulaadsus kenasti esile.

Lõpetuseks väike pilt käsitöölise kirjutuslauale:

Roosiline jõehobu on pross, teised külmkapimagnetid (v.a. kollasega pross paremal).

Kuldne

Lemmik

… ja veel

Ka selle “seeliku” alumine äär lokib õrnalt.

Veel ja veel…

Pildi pealt ei saa hästi aru võibolla, aga see alumine äär ei ole mitte tasapinnaline, vaid lokib, õige natuke.

 

Veel värvi novembrisse

Värvi novembrisse