Ülemiste puhul katsetasin vesipilte, ja see, et osad servad on murdunud,ei olnud mitte taotluslik. Siiski, võib väita ka vastupidist.
Alumiste puhul proovisin “kohvioa” tehnikat, ei olnud üldse nii hull nokkimine, nagu ma algul arvasin.
Kajakas rääkis sellest uuest fimolaadsest asjandusest hiljuti ja ajas isu peale järgi proovida. Peamiselt seetõttu, et mul on vaja oma Mr.Greenjeansile nööpi ja need värvid tundusid sobivat. Tegin mõned uutmoodi 3D prossid (aga saab ka kaelakeeripatsitena kasutada), tikutopsilaiused, ja see ülemine latakas on üks variant nööbist:
See pilt sai kehvake, aga teine nööp on selline, nähtavasti läheb see kasutusse:
Tuleb siiski tunnistada, et fimo meeldib mulle rohkem. Kuidagi pehmem ja plastilisem.
ehk moblakulinad väljusid täna mu sõrmede alt 🙂
Mõnus on neid üksikuid nunnusid fimopärleid ära kasutada. Näiteks kaelakeed ma endale sellistest ei tahaks, aga mobiiliripatsites tuleb nende ilu ja ainulaadsus kenasti esile.
Lõpetuseks väike pilt käsitöölise kirjutuslauale:
Roosiline jõehobu on pross, teised külmkapimagnetid (v.a. kollasega pross paremal).