Tali tuleb

… ja pead hakkavad külmetama. Eriti meie suuremal neiukesel, kel on oluline, et müts oleks soe ja kõrvuni.

 

Võtsin siis kätte ja kudusin mütsi, kahekordsest Hjertegarn Exclusive Alpacast varrastega nr. 4 ja 5. Idee pärineb Kajalt.

Väiksem neiuke siis vaatas ja küsis, mis see on. Vastasin, et kudusin Suusile mütsi. Mina tahan ka, kõlas seepeale. Mis värvi sa tahad? Roosat. No muidugi.

Võiks lisada veel humoorika killu sarjast lapsesuu. Vaadati koos multikat, kus keegi laps teatas kellegi kohta: lollakas. Roosi kordas selle kohe omaette üle, niimoodi tugeva l-iga. Siis küsis järgmine päev, mis see lollakas on. Ma seletasin, et lapsed niimoodi ei räägi tegelikult ja et see tähendab rumalat inimest. Veel järgmisel päeval mõtlesin, et küsin üle, kas jäi meelde. Et Roosi, kes see lollakas on? Suusi, vastas ta malbelt.

Tõsine KAL

Mulle on Anna kampsunid ammu meeldinud, aga pole siiani proovinud ise selliseid kududa, kus kogu kampsun nö. ühes tükis, ilma õmblusteta ülevalt alla kootakse ja mitte raglaani põhimõttel. Võibolla on mind ehmatanud sõna “konstruktsioon”, kuid pigem on põhjus selles, et pole lihtsalt süvenenud ja vardad ning lõng käes, asja kallale asunud. Kui nüüd Anna varrastelt järjekordne ilus ning praktiline jakk nimega Tõsine ta blogisse jõudis, ja kui Anna mõni aeg hiljem selle kooskudumise välja kuulutas, otsustasin julguse kokku võtta ja osaleda. Siinkohal tuleb ära märkida, et see oli minu esimene kooskudumine. Algul pelgasin suuri vardaid ja kahekordset Aade villast, kartsin, et sel juhul jääb jakk võibolla liiga soe ning et suurte varrastega on võibolla kuidagi imelik või raske kududa. See oli muidugi täiesti alusetu hirm, pigem võib öelda, et tänu suurtele varrastele tegin isikliku kampsunikudumise kiirusrekordi ja kasutan neid edaspidigi hea meelega. Lõnga valides lähtusin sellest, et tegu oleks villasega ja et värv ka meeldiks, sestap ostsin Käsitööjaamast kaks vihti lillat Gotlansk Pelsuldi ja kohevuse ning pehmuse lisamise eesmärgil võtsin juurde veel lilla Rowan Kidsilk Haze’i. Vardad valisin nr 5, kuna muid hetkel käepärast polnud. Kuna ma koon üpris lõdvalt,  vastas koetihedus etteantud numbritele. Omapoolse lisandina kudusin pikad varrukad ning esitükkidele kasvatasin juurde kaks lisasilmust kaenla alt, kuna soovisin, et hõlmad jääksid laiemad. Olen selle kampsuniga väga rahul, tundub olevat tõsine külmailma kampsun 🙂 – soojas toas pildistades hakkas palavavõitu. Soovi korral saab teda ka teistpidi kanda, sest mingeid õmblusi ju kuskil pole. Väga kerge, mõnus ja kiire kudumine!