Padjake

See oli juba üsna ammu aega tagasi, kui käsitööinimesed vaimustusid Aafrika lille nimelistest heegelmotiividest, nii ka mina. Nikerdasin neid mõnikümmend, kahjuks muidugi katsetasin liialt erinevate värvitoonidega ja sestap mul pole ideed, kuidas neid praktilisse kasutusse võtta v.a. variant neid juurde heegeldada. Aga see variant mulle eriti ei meeldi hetkel, sest pole viitsimist kogu selle motiivindusega hetkel tegeleda, võibolla kunagi viitsimine taastub. Ühtesid tumesiniseid motiive oli mul kõige rohkem, samas oli neid liiga vähe selleks, et neist nt kott moodustada, mis oli mu esialgne mõte. Ja kuna tumesinised toonid mulle hetkel meeldivad väga eriti kodukujunduses, siis tekkis mõte kasutada ära toolikatete-projektist üle jäänud teksalappe ja neist üks korralik diivanipadi moodustada. Koos motiividega. Ütlen ausalt, et kui mul oleks olnud viitsimist vähemalt 5 motiivi juurde heegeldada, oleks tulemus parem tulnud. Aga laiskus oli suur ja nüüd ma mõtlen, et enam üles harutama ka ei hakka… 🙂 kuigi põhimõtteliselt see oleks täiesti teostatav, õmblusmasina komplektis oleva harutajaga on õmbluse harutamine väga lihtne. Teine kahtlus oli see, et kumb teksa valida taustaks, kas tumedam või heledam sinine. Heledamad olid kunagi mu lemmik klubiteksad, olgugi, et me omal ajal neid kohti klubideks ei kutsunud, olid lihtsalt Piraat või mis need nimed veel olidki. Valiku juures see fakt muidugi eriti rolli ei mänginud, mulle tundus, et heledama taustaga tuleb see heegeldatud ilu paremini esile, no ja loomulikult nii kui olin viimase piste teinud ja padjakese valmis saanud, muutus mu arvamus kardinaalselt ja tumedama tausta kasuks. Aga nagu ma juba ütlesin, et harutada ei viitsi ja las ta olla.