Olles ükspäev ostnud Nõmme turult räimefileesid rokkivate räimede jaoks, selgus siiski, et targem oleks eelnevalt valmistehtud ja söömist ootavad toidud ära süüa. Värske räim aga väga oodata ei taha ja siis meenus mulle vana viis, kuidas ema tegi nö topsiräimi, ladus fileed vaheldumisi tilli ja soolaga margariinitopsi ning lõpetuseks kallas õli peale, et paremini seisaks. Kindlasti seisab seda kauem, kui palju soola on pandud. Ja no siililegi selge, et hoida tasuks külmkapis seda topsikest. Pipart võib ka panna. Söömiseks on soovitatav kalakese kerele noaga väikesed sisselõiked teha iga paari cm järel, et oleks mugavam läbi hammustada. Aga muidu selline mõnus suvine ja soolane amps. (Süüakse loomulikult leivaga 🙂 )
Rohesilmne Maailm 
Tänud!
Mul sai laar omaloomingut tehtud. Millegi pärast oli mul meeles, et sõime su juures basiilikuräimi 🙂
oijah, basiilikututs jäi mul kahjuks lisamata pildi jaoks 🙂 aga basiilikuräimeid tahaks küll proovida! ja proovida võiks veel tüümianiga ja miks mitte mädarõika või kressiõitega 🙂
Ma rääkisin jummala tõsiselt 🙂
basiilikuobsessioon 🙂
Räimed on kaunid, aga siinkohal ei jää mul muud üle kui ohata ja leppida tõsiasjaga, et niipalju kui on maailmas häid raamatuid, mida ma ei jõuagi läbi lugeda, on ka roogi, mida ei jõua ise ära proovida – eriti arvestades pesakonna äärmiselt piiratud menüü-eelistusi…