… on elust endast ja mu uutest prillidest… 🙂 . Kui Mann rääkis, et ta endale uued prillid ostis, tegi see mind rahutuks. Ja kuigi ma endale kinnitasin, et vanad prillid on kõigest 1,5 aastat vanad, siis on see prillikandja jaoks ikkagi piisavalt pikk aeg, et mingit vaheldust tahta ja ka saada. Ja kui siis Eesti Optikas oli raamidele 50% soodustus, ei saanud mina muidu kui pidin neid proovima minema ja noh, nüüd on mul päikese käes isetumenevate klaasidega toredad prillid, millega on veel toredam kevadele vastu minna.
Ja siis on rõõm veel “Vicky Cristina Barcelona” soundtrackist, tänu Geale. Suurepärane muusika. Suurepärane film. Täna ma olen kõigele muule kurt, IPod on ikka imeline riistapuu. Fel võttis mulle cd pealt laulud sisse sinna ja … I am fascinated and thrilled. Kisub tantsule.
Rohesilmne Maailm 
ütle nüüd 🙂
Et 1,5.. mul saab kohe 2 a ja ka vaikselt mõtlen uute peale aga nad on kuramuse kallid. Raamid tegelt polegi, aga klaasid. Kas need ise tumenduvad ei häiri, kui nad tumeneva hakkavad? Ma ei kujuta ette, pole kunagi selliseid olnud 😀
mul on kord varem olnud ka isetumenevad klaasid ja häirib mõnikord tõesti, nt siis, kui mingisse pimedamasse keldripoodi lähed keset päikeselist suvepäeva. võtab natuke aega, enne kui nad jälle valgeks lähevad. samas oleks siis alternatiiv tellida kahed prillid – optilised päikseprillid ja tavaprillid, nagu meil siin ka võimalus oli instrus, et tellid tavahinnaga prillid ja saad päiksekad peale. mul on see variant ka kasutusel olnud, aga siis on jällegi see pidev vahetamine tüütu.
ma seda viimast varianti kaalun just. Ma ei pea koguaeg kandma, aga suvel oleks reisil ikka mõnus kui oleks optilised päiksekad. Näis, kas õnnestub.