Pojuke avaldas eile arvamust, et võiks lumepallisuppi teha. Õigupoolest on ta seda arvamust juba ka paaril eelneval päeval avaldanud, ja eile kujunes surve juba nii suureks, et enam ei saanud muudmoodi, kui tuli retsept välja otsida, piim potti mõõta (7 dl) ja neli munavalget kollastest eraldada ja need mõlemad vahtu lüüa koku 1 dl suhkruga, millest munavalgetele kulus umbes kolmandik ja kollastele 2/3, kollastele lisandus pisut ka vanillsuhkrut. Ma pean ütlema, et nii head koogel-moogelit pole ma ammu enam saanud ja seetõttu läks seda vahtulöödud munakollast piima sisse märkimisväärselt vähem kui ette nähtud oli. Aga noh, supp sai sellegipoolest aus. Ja kindlasti tuleb ära märkida, et supitegemisest suurema osa tööd tegi kutt ise ära, mina aitasin vaid pliidi ääres. Järgmisel korral lasen tal endal teha. Üldiselt tundub ka, et see, kui ma õhtusöögiks kalasuppi teen, ei ole laste jaoks enam mingi murekoht – polnud poisil probleemi pann panipaigast pliidile potsatada (siinkohal p-ga sõnad otsa saivad), ja endale ning õdedele friikaid praadida. Kõige pisem õeke muidugi sõi ka kalasuppi üsnagi entusiastlikult, saab siis näha, millal teised talle selgeks teevad, et uhhaa on “väkk”.
Rohesilmne Maailm 
meil ema eelmisel nädalavahetusel ka maal tegi seda. Väga nämm oli. Siis meenutasime kuidas vanaema juures tehti, et vooliti neid palle ja siis jaotati supp vaagnatele ja vahukulbiga tõsteti pallid peale. Kõik kohad said neid vaagnaid täis. Seda ma mäletan. Eks siis oli vast mõni suurem pidu. Tegelikult on väga lahe peo magustoiduks teha midagi sellist lahedat ja mahedat. Küpsetise jaoks ei jää sageli ruumi enam :). Ja üldse vanasti me ise ka tegime magustoiduks ikka pigem mingi kreeni – siduni või kohvi või šokolaadi, nii nämm. Tänapäeval pole see väga kombeks. Peaks taasjuurutama. Mul pole magustoidupokaalegi.
Kalasupp on meie omadele ka väkk. Ma mõtlen, et millal nad ometi aru saavad, et pole ju.
Fel on väga tubli.
mul juba pikemat aega isutab lumepallisupp. lapsena oli see mu lemmik isetegemise söök. alati kasutasin laste kokaraamatut, mis muide siiani lõhnab vanilli järgi. sest tegemise käigus pudises seda alati pisut ka lehtede vahele. seal oli 1l piima ja 4 muna variant. nüüd aga nägin ühel päeval laste multikat kokata on lahe (väga tore saade mu meelest) ja seal tehti 1liitrist piimast ja kümnest (10) munast ja hoopis teistmoodi. ausalt öeldes oli see nii keeruline, et mul ei jäänud meeldegi. midagi oli vahepeal külmkapis jne. aga sealne nipp oli, et lumepalle tuleks keeta vees, mitte piimas. see on väga õige mu meelest. aga kas keegi teab seda sellist lumepallisupi retsepti, kus tehakse veel hoopis mingi kreem jne?
noh ja teine küsimus on, et kuidas saada head piimakisselli? leevike muudkui tahab, et teeksin nagu lasteaias on. kus teatavasti töötavad palju paremad kokad kui kodus. no ükskord tuli liiga paks ja teinekord liiga vedel ja maitse polnud kummalgi korral õige.
Meil on ka kodus pidev jutt, kuis lasteaia kokk oskab süüa teha, ja ma vaid miskit imelikkust annan. Põhiline lause on: see on sul täitsa hea välja tulnud, aga vaata meil lasteaias…..
Oi, ärge rääkige, meil ka pidevalt see jutt, et lasteaias on ikka kartulid palju paremini keedetud, kalapulgad paremini praetud ja kaste ka hirmus hea, samuti kõlbab süüa ainult lasteaia borshisupp.
hmm, Vernanda tegi kakaokisselli http://davahtaresidence.blogspot.com/2011/02/kakaokissellist.html
aga piimakisselli kohta ma ei oska miskit kosta. kusjuures tähelepanu ka pöörakem sellele Vernanda magustoidupokaalile, mul oleks selliseid vaja. õigemini mul üks taoline sinine Tiimarist on, jube ilusad mu meelest. neid on nüüd helesiniseid, roosasid jm värve. muidugi mul oleks ka nõudekappi vaja siis. sellist, nagu Kristal on. klaasist uksega ja valget.
mul õnneks pole klaasidega nõudekappi kuhugi panna, mudiu tahaks ka :). Jah Tiimaris on selliseid pokaale. Aga sealsed on liiga rasked, ma ei ole julend osta, ei jõua üleval hoida :D.
Ma piimakisselliks võtaks Nami retsepti
http://www.nami-nami.ee/recipe.php?q=detail&pID=6300
Aga ma arvan, et ma paneks vaniljet rohkem, et ikka oleks.
need on tõesti rasked. mul on see põhiliselt pähklite-rosinate kausina kasutusel.
oh, mulle ka maitseks see supp. mul oleks isegi pokaalid. ja isegi nõudekapp on. aga vat suppi ei ole 😀
Tahan ka!
Lumepalli supp on meil tõeline odava populaarsuse söök. Sinna ette annab hästi teha boršisuppi, siis kindel värk, et ära söödud saab.
Kuigi ükspäev sain ma kuulda, kuis sa oled boršitegemisel käsi, ja mul veel arenguruumi 🙂 Viinereid olid väidetavalt sinna sisse pannud.
🙂 see oli vist ilma lihata purgiborš, pealegi mulle tundus, et viinerid tõstavad selle supi aktsiaid laste silmis. meil vanaema pani ka alati borši sisse viinerirattaid.
ma pole kunagi lumepallisuppi söönud. bahh.
no seda viga annab ju parandada, kui külla tuled, siis ma teen Sulle 🙂