Nädalavahetuse söögiplaanid ja muu loba

Lugedes juttu sõirast meenus mulle, et mingi aeg umbes aasta tagasi või nii oli see vägagi aktuaalne teema ja paljud tegid sõira ja see maitses täitsa hästi. Ja et ma ise seda ei olegi veel teinud, siis miks mitte proovida. Ühtlasi jäi silma selline kena artikkel liha kasulikkusest. Ma nimelt tahtsin kanapugude retsepti leida, kuidas neid hiina moodi valmistada, aga ei leidnud, seega tuleb ise midagi improviseerida. Ma arvan, et keedan pugud ära (saadud puljongist saab suppi teha) ja siis lõikan nad seibideks ja segan mingisuguse kastmega, mille moodustan sibulamoosist, tšillikastmest ja sojakastmest. Mu ettekujutustes peaks see jääma natuke magus ja natuke terav ja natuke paks ja veniv. Võibolla peaks tärklist lisama.

Lappasin eile läbi raamatu Rahumäe koolist. Ma alustasin seal oma kooliteed ja mu klassijuhatajaks oli Hille Sikk. Kooli juubeli puhuks välja antud raamatust sain teada huvitava fakti: et (vähemasti meie lapsepõlve ajal) tuntud lastelaulu “Minu õpetaja” (Minu õpetaja, koolis kõige parem ta, kõige parem ta, kõige parem ta jne) sõnad on kirjutatud Mare Purde poolt, kelle esimene õpetaja oli samuti Hille Sikk ja see laul on temast inspireeritud. Lahe. Aga üks asi jäi hinge kriipima natuke – nimelt kui vana koolimaja maha põles, siis käisin ma neljandas klassis. Viiendasse klassi pidin aga minema juba Pääsküla kooli, kuna tehti selline otsus, et kõik lapsed, kes ei elanud selles rajoonis, milles elavaid lapsi 27.kool nö teenindas, saadeti sellest koolist minema. Minu puhul siis sai määravaks see, et ma elasin “valel” pool Männiku teed. Küllap oli see otsus põhjustatud sellest, et oma koolimaja ju ei olnud ja mida vähem lapsi võõrais koolimajades õppima pidi, seda parem. Ja küllap seda otsust allesjäänuile ei selgitatudki niiväga. Igatahes raamatust lugesin põhjenduseks selle, et Rahumäe kooli paljud lapsed ei tahtnud enam linnas 20. keskkoolis käia, kuna neisse seal halvasti suhtuti ja kuna Pääsküla kool valmis sai, mindi sinna nö lihtsama elu peale. Minu elu seetõttu küll väga lihtsaks ei läinud, sest uus kool ei olnud ammugi mitte minu rajooni oma (õige oleks olnud väga halva kuulsusega 39. kk, mida nüüd enam ammu pole), ja varasema kahe bussipeatuse asemel tuli nüüd sõita 7. Aga parata polnud miskit, sest käsk on vanem kui meie ja erandeid ei tehtud isegi mitte väga headele õpilastele, kes ma toona olin.