RSS-voog

Nädalavahetuse söögiplaanid ja muu loba

Posted on

Lugedes juttu sõirast meenus mulle, et mingi aeg umbes aasta tagasi või nii oli see vägagi aktuaalne teema ja paljud tegid sõira ja see maitses täitsa hästi. Ja et ma ise seda ei olegi veel teinud, siis miks mitte proovida. Ühtlasi jäi silma selline kena artikkel liha kasulikkusest. Ma nimelt tahtsin kanapugude retsepti leida, kuidas neid hiina moodi valmistada, aga ei leidnud, seega tuleb ise midagi improviseerida. Ma arvan, et keedan pugud ära (saadud puljongist saab suppi teha) ja siis lõikan nad seibideks ja segan mingisuguse kastmega, mille moodustan sibulamoosist, tšillikastmest ja sojakastmest. Mu ettekujutustes peaks see jääma natuke magus ja natuke terav ja natuke paks ja veniv. Võibolla peaks tärklist lisama.

Lappasin eile läbi raamatu Rahumäe koolist. Ma alustasin seal oma kooliteed ja mu klassijuhatajaks oli Hille Sikk. Kooli juubeli puhuks välja antud raamatust sain teada huvitava fakti: et (vähemasti meie lapsepõlve ajal) tuntud lastelaulu “Minu õpetaja” (Minu õpetaja, koolis kõige parem ta, kõige parem ta, kõige parem ta jne) sõnad on kirjutatud Mare Purde poolt, kelle esimene õpetaja oli samuti Hille Sikk ja see laul on temast inspireeritud. Lahe. Aga üks asi jäi hinge kriipima natuke – nimelt kui vana koolimaja maha põles, siis käisin ma neljandas klassis. Viiendasse klassi pidin aga minema juba Pääsküla kooli, kuna tehti selline otsus, et kõik lapsed, kes ei elanud selles rajoonis, milles elavaid lapsi 27.kool nö teenindas, saadeti sellest koolist minema. Minu puhul siis sai määravaks see, et ma elasin “valel” pool Männiku teed. Küllap oli see otsus põhjustatud sellest, et oma koolimaja ju ei olnud ja mida vähem lapsi võõrais koolimajades õppima pidi, seda parem. Ja küllap seda otsust allesjäänuile ei selgitatudki niiväga. Igatahes raamatust lugesin põhjenduseks selle, et Rahumäe kooli paljud lapsed ei tahtnud enam linnas 20. keskkoolis käia, kuna neisse seal halvasti suhtuti ja kuna Pääsküla kool valmis sai, mindi sinna nö lihtsama elu peale. Minu elu seetõttu küll väga lihtsaks ei läinud, sest uus kool ei olnud ammugi mitte minu rajooni oma (õige oleks olnud väga halva kuulsusega 39. kk, mida nüüd enam ammu pole), ja varasema kahe bussipeatuse asemel tuli nüüd sõita 7. Aga parata polnud miskit, sest käsk on vanem kui meie ja erandeid ei tehtud isegi mitte väga headele õpilastele, kes ma toona olin.

5 responses »

  1. Ma ostsin ka kogemata kanamaksa asemel pugusid, aga ei osanud nendega suurt midagi epale hakata. keetsin ja hutasin küll, aga ikka olid nagu väike liha suure krõmpskondiga. See ei kadunud isegi pasteedist kuskile, milleks ma nad lõpuks tegin. Või ei oska ma lihtsalt head asja hinnata.

    Vasta
    • oi ei, pugud ongi sellised krõmpsud, veel rohkem kui kanasüda. mul on lapsest saadik nõrkus igasugu krõmpsude vastu – seakõrvad, kanakrõmpsud jms. ma tavaliselt keedan pugudest kanapuljongi, millest ülejäänud perele teen suppi, aga pugud pistan üksi kinni, kuna teised neid miskipärast ka ei oska hinnata 🙂

      Vasta
      • Minu jaoks vist oli krõmpsu ikak liiga palju, kuigi kamaraid ja kõrvu söön küll. Ma maitsesin nüüd seda pasteeti, peale ahjus küpsetamist oli krõmps ikkagi õnneks kadunud.

  2. Meie Viimsi Marketi köök on müüki toonud oma sibulamoosi – super hea. Võin seda hakata Nõmme poole saatma kui vaja:) VM köök on tuntud mh ka selle poolest, et nad ei kasuta säilitusaineid jms.

    Vasta
  3. Mudugi tee varustusring 🙂
    Mul on ka juba G’le riidekott autos. Enne kui suuskama lähete, katsume ikka kokku saada.

    Vasta

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: