RSS-voog

Monthly Archives: jaanuar 2011

Soovid, soovid…

Posted on

Kuigi ma proovin viimasel ajal võimalikult vähe raamatuid osta (eelkõige ruumipuudusel), ilmub ikkagi aeg-ajalt selliseid kompusid, mida kohe tahaks omada.

Kõigepealt Aive Luigela uus raamat. Temalt mul ei ole ainult hoidiste raamatut, see ju võiks tegelikult ka olla köögis kokaraamaturiiulil.

Ja siis jäi Eesti Naisest silma raamatureklaam, et varsti ilmub Mirjam Peililt raamat ilusatest eestiaegsetest asjadest. Selline kena pildiraamat. Peil on olnud minu õppejõud ja ta on tõeliselt stiilne ja šarmantne daam. Kahjuks ma guugeldades ei leidnud selle uue raamatu kohta infot ja täpset pealkirja ka hetkel ei saa kuskilt vaadata, aga see raamat on just see, mida ma vajan!

Juuksevärv blondi ei riku

Posted on

Vana tõde, aga alati miskipärast tekib selliseid olukordi, mille kirjeldamiseks see rahvatarkus kõige paremini sobib. Tänane veel eriti.

Nimelt oli mul Selveris veidike aega ringi vaadata enne Käsitööjaamas toimunud uute lõngade tutvustust ja otsustasin endale huulepulga osta. Seda sellepärast, et Grey Anatoomiat vaadates jäi silm puhkama Callie Torrese huultel, mis alati kaunilt ja tumepunakaslillakalt läigivad (nüüd, kui hakkasin netist tõestusmaterjali otsima, selgub, et hilisemates episoodides on ta leebema pruunika peale üle läinud) ja mõtlesin, et kui üks äravaevatud arst saab ka opisaalis niimoodi särada, miks siis mina nii vähe huuli värvin ja üleüldse. Põhjuse leiab alati, ka selleks, et uus huulepulk osta.

No ja siis võtsin asja korralikult ette ja proovisin üht ja proovisin teist ja lõpuks valisin välja sellise värvi, mis sobib ka mu kuldse lauvärviga. Ja siis, olin juba mõne sammu kosmetsileti eest eemaldunud, kui äkki märkasin huuleka peal kirja “Blondes”. Läksin hoobilt standi juurde tagasi, et kontrollida, millised värvid siis brünettide jaoks mõeldud on. Aga need üks või kaks, mis ma vastava tähisega leidsin, olid sellised mustjaslillad ja tumepunased, üks kenam värv oli veel Dark Blondes-idele mõeldud. No ja jäidki minust need L’Oreali huulepulgad ostmata, Max Factorilt sain korraliku ja imeilusat tooni (Soft Taupe, nr. 13, soovitan kõigile brünettidele) huulepulga. Lõpp hea, kõik hea, aga tagantjärgi mõtlen, kuis saab üks inimene mingist sildist lasta end nii ära ehmatada, et kuigi ma kontrollisin, kas toon mulle sobib – ja sobis! – kui ikka silt on peal, et blondidele, siis ma seda ei osta? 🙂 Ja miks mulle üleüldse sobib blondidele mõeldud värv? Vastus, ma kardan, on pealkirjas 🙂 .

Ja kui juba kirjutamiseks läks, siis ma ühe mõtte lisaksin veel siia juurde. ETV luulepärlid on väga head! Anu Lambi loetud luuletus oli üdini nauditav. Elisabeth Tamme oma samuti. Nii hea on vaadata, kuidas saab luuletuse sisse minna, ja kuidas näitleja ainuüksi juba näoilmetega pool luuletust “ära teeb”. Eelmisel aastal jättis kustumatu mulje Merca, ta luges enda luuletust ja oli ka täiesti rolli sisse elanud juba vastava riietusega (laiguline vorm).

Meie igapäevast Tom Khad…

Posted on

Kus on ikka häid asju välja mõeldud! Nagu näiteks see Santa Maria maitseaine. Midagi pole teha, peab tegema tasuta reklaamiagendi tänamatut tööd, aga siin saab alla laadida ka Tai köögi retsepte. Need ilmusid hiljuti ka Õhtulehes mu meelest. Nagu seal retseptikogumikus öeldakse, võtab Tom Kha valmistamine aega vaid 5 minutit, kui sul on olemas kookospiim ja see eelpoolmainit supisegu. Ja šampinjone ja tomateid ja kanafileed. Mina tegin küll lõhefileega, kuna suvel ma Dirhami sadamas sain sellist Tom Khad. Ja sellest saadik mul ka selle supi neelud käivad aeg-ajalt. Ja lõpuks täna siis koitis see tore päev. Mmmm, jube hea vürtsikas supp, ja samas selline lihtne ja samas eriline. Eriti hea nohu jm külmetushaiguste käes kannatajatele, lööb lõõrid selgeks ja kurgu kuumama. Lastele muidugi ma ei hakanud üldse pakkumagi seda, kuna kardetavasti on see nende jaoks siiski liiga vürtsine, aga samas supi seest lõhetükke sõi Roosi küll väga hea isuga. Järgmine kord katsetan kanafileega.

Pardo

Posted on

Kajakas rääkis sellest uuest fimolaadsest asjandusest hiljuti ja ajas isu peale järgi proovida. Peamiselt seetõttu, et mul on vaja oma Mr.Greenjeansile nööpi ja need värvid tundusid sobivat. Tegin mõned uutmoodi 3D prossid (aga saab ka kaelakeeripatsitena kasutada), tikutopsilaiused, ja see ülemine latakas on üks variant nööbist:

See pilt sai kehvake, aga teine nööp on selline, nähtavasti läheb see kasutusse:

Tuleb siiski tunnistada, et fimo meeldib mulle rohkem. Kuidagi pehmem ja plastilisem.

Lambaleerihhiii

Posted on

.. niimoodi joodeldas kunagi Tarmo Pihlap. Tegelikult ma tahtsin hoopis kirjutada sellest, kuidas täna käisin Nõmme turul, et lambaliha soetada selle imepärase söögi tarvis. Ja lambapoe-poiss pakkus mulle üht kena tükki aba asemel, et pidavat ka hea olema ja talleliha ja et võtku ma terve tükk, kuna sel ei jää mingit kasukamaitset, mida mõned tunnevad ja et kindlasti pere sööb ja kiidab. No ma loodan ka 🙂 . Ja siis ta veel rääkis, et koostab raamatut lambalihast ja lambaliha retseptidest ja et muuhulgas pidi sinna tulema neeru-maksa-südamepiruka retsept ühelt kenalt vene proualt, no ma ootan seda pikisilmi, sest venelaste tehtud pirukad on teadagi, maailmaklass. Eriti veel rupskitest tehtud. Soovitasin veel igasugu rupski-retsepte kindlasti lisada, mida ta ka teha lubas, ja seega ei saagi teha muud, kui raamatu ilmumist ootama jääda.

Kalevi kommiputkal torkas silma suur silt: Kalev ütleb transrasvadele EI!  Tore!

Kalapoes nimega “Kala ja kaasnevad kaubad” (nii armas mu meelest, kuidagi eestiaegne) oli pikk saba. Müüdi elusaid silme ja – süda jättis löögi vahele – tinte. Tinte oli küll õige väheke ühe eraldi kausikese sees, nii et oli hirm, ega ometi keegi enne mind neid ära ei osta. Siiski mul vedas ja ligi kilo meritinti pluss pisut räimi, et kilo täis tuleks, said viimaste kroonide eest minu omaks. Igati tore ja meeldejääv ost. Eriti meeldejääv oli nende sentide lugemine, kuna mul oli 10-kroonine ja siis 8 krooni tuli sentides, olgugi, et oma 5 neist olid kroonised mündid. Ma ei teagi, miks mul pisut piinlik oli, sest vanaprouad olid eurosentide lugemisega samamoodi jännis. Ühel olid eurosendid pandud “Merevaigu” topsi sisse, sai müüja käest kiita selle eest, et hea mõte. Natuke aega hiljem kaltsukas olin sunnitud 50-eurosega maksma ja siis oli omakorda kaltsukamüüja mulle sentide tagasilugemisega hädas, aga 4.31 sai lõpuks kenasti kokku. Jumala õnn, et tal paar 20-eurost paberraha ka oli. Needsin end mõttes, et ei olnud märganud oma mündiringi (siuke spetsiaalne eurosentide hoidja, plastmassist ja vedrudega, mitte mingi kummilirakas) kaasa võtta. Turule ja sekkarisse minnes tuleb teinekord see kindlasti tasku panna.

Ja siis oli veel mõnus seik raudteed ületades, kus kolmeliikmeline brigaad lund raius ja üks meestest mulle käe ulatas, et mind poolemeetrise lumest moodustunud trepiastme otsast alla aidata, ise kenasti “tjere hommikut” soovides. Ja sai kohe kolleegi käest noomida, et kell kolmveerand kaksteist tuleks juba “tjere peevast” hoopis öelda!

Külmikumeem

Posted on

Signelt võtsin. Ja siin on minu külmkapimagnetid, enamus neist. Mõned on veel, aga need ei mahtunud pildile, need on enamjaolt jogurtipakkidest pärit jms.

Mulle külmkapimagnetid väga meeldivad, ja igalt reisilt olen ikka mõne ostnud. Kahjuks on lapsed neid ka usinalt lõhkunud, ja seega mingeid erilisi rariteete pole. Ise olen ka neid teinud, nt. fimost jõehobud. Ja 1-kroonine münt on nüüd eriti armas vaadata 🙂 . Teise külje peal on ka staffi, nn. motivatsioonipilt kõhna-perioodist ja välismaalt saadetud postkaart sõbralt, aga neid ei hakanud ekstra üles võtma. Lapse kohustusliku kirjanduse nimekiri oli ka üksvahe üleval.

Näidake teiegi oma külmkapiuksi!

2010 oli selline

Posted on

Tahtsin kirjutada kokkuvõtet möödunud, 2010 aasta tegemistest. Ja selleks sirvisin oma blogi aastajagu postitusi läbi.

Aasta algas mõnusalt Einbys, oli lumine ja kui veelmöödunud talvel mõtlesid, et see on sajandi lumi, siis piisas vaid oodata järgmist talve, kui selgus, et see möödunud aasta lumi oli suhtkoht poisike praeguse kõrval. Suvi oli jällegi jube palav, ma sel aastal isegi vist nii palavat ei soovikski.

Ma ei ole kunagi nii palju ja nii hästi süüa teinud. Toitudest siinkohal järgmised märksõnad: kukeseenemuffinid, lõhevardad, ajvar, beebikaheksajalad, seene-kapsapirukas, kotletid, plohv, oblikasupp, tomatisupp, neerupirukad, pasteet, hapendatud ja marineeritud seened, tšillimoos, supipõhi; suvikõrvitsa-sidruni marmelaad, rokkivad räimed ja superborši retsept Mari-Liisilt, avokaadokreem, ja palju-palju muud.

Käsitööd sai sel aastal tehtud omajagu, nii mõnegi mummumütsi ja kudumi ja ka fimost ehteid ka külmkapimagneteid. Eriti meenub siinkohal inpiratsiooni andnud heegeldatud aafrika lille motiiv, mida tegin portsu valmis ja mis siiani ootavad lisa ja kokkupanekut kotiks. Ja ma tegin elu esimese lapiteki, sel aastal tahaks kindlasti veel lapindusega tegeleda.

Oli võrratu seeneaasta! Nii palju sirmikuid ja muid häid seeni! Võrratu oli ka seenelkäik Terjega, selle vilju naudin siiani, üks purk marineeritud kuusekaid on veel järgi!

Sain sõbraks Aariga, kes mu kutsus trenni, babyfitti. Seal käisin vapralt aasta lõpuni, kaotamata ainsatki kilogrammi, kuid selle eest veetes toredasti aega ja treenides end tugevamaks ja vastupidavamaks.

Kindlasti oli mu möödunud aasta oluliseks märksõnaks Roosi, kes kasvas kenasti beebist titaks, hakkas roomama, käima, kasvatas hambaid, mida nüüdseks on suus 16, sai aastaseks, hakkas ise seisma ja kuu aja pärast ka käima (1. sept), ja viimane saavutus on võidukas ja kerge võõrutamine tssist 🙂 .

Suusi hakkas käima eelkoolis, Fel sai elu esimese sinise silma ja 2. klassi lõpetamise puhul aukirja vanematele tubli poja kasvatamise eest 😉 Sai ka valmis Feli toa remont.

Suvised sünnipäevad olid meeleolukad ja meeldejäävad, nii minu kui Roosi ja Manni sünnipäevad ja muidugi kolmiksünnipäev Tigus, ooooo, mmm. See oli nagu lõunamaal, tõepoolest. Soe öö, valged kleidid ja tore seltskond.

Suvine reis Taani, Legolandi. Lugemiselamustest veel jäid välja ja üles tähendamata Khaled Hosseini “Lohejooksja” ja “Tuhat hiilgavat päikest”. Meie täispuhutav aiabassein. Jaapani koduste toitude koolitus. Ja kokkusaamised sõpradega, mõnusad olemised nii minu, Kaja, Manni, Paranka, Triibiku, Triinu juures. Miksitud hea söögi ja mõnikord ka mõne workshopiga.

Sellised olid positiivsed ja meeldejäävad hetked möödunud aastast. Negatiivseid oli ka, nt. Nõmme turuhoone mahapõlemine ja jätkuv masu. Aasta lõpus hakkas mul ootamatult Eesti kroonist kahju. Aga muidu oli kõik ilus ja hea. Loodame, et uus valge kassi aasta tuleb veelgi parem!

2010 in review

Posted on

The stats helper monkeys at WordPress.com mulled over how this blog did in 2010, and here’s a high level summary of its overall blog health:

Healthy blog!

The Blog-Health-o-Meter™ reads Wow.

Crunchy numbers

Featured image

About 3 million people visit the Taj Mahal every year. This blog was viewed about 29,000 times in 2010. If it were the Taj Mahal, it would take about 4 days for that many people to see it.

 

In 2010, there were 119 new posts, growing the total archive of this blog to 718 posts. There were 128 pictures uploaded, taking up a total of 372mb. That’s about 2 pictures per week.

The busiest day of the year was January 25th with 248 views. The most popular post that day was Minu haapsalu lilla.

Where did they come from?

The top referring sites in 2010 were reeedenewyork.blogspot.com, patsifist.blogspot.com, Google Reader, kajakapesa.wordpress.com, and bloglines.com.

Some visitors came searching, mostly for oblikasupp, acerolakuts, kukeseenesupp, plohv, and rohesilmne maailm.

Attractions in 2010

These are the posts and pages that got the most views in 2010.

1

Minu haapsalu lilla January 2010
14 comments

2

Oblikasupp March 2010
9 comments

3

Rahvusliku motiiviga kruus February 2008
1 comment

4

Mr. Greenjeans November 2007
10 comments

5

Avokaadokreem January 2010
17 comments