RSS-voog

Monthly Archives: detsember 2010

Aastalõpu ehted

Posted on

Seda ripatsit saab kaelas kanda nagu ülemist variantigi.

Allpool on kõrvarõngad ja mobiiliripatsid, kõige all minu moblaripats, mille keskmise junni tegi fimost mu pojuke.

30.12

Posted on

Triin kirjutas oma lugemisaastast. Pean nentima, et minagi lugesin sel aastal nii mõnegi raamatu läbi 😀 . Siinkohal meenub nt Sofi Oksase “Puhastus” ja Ene Mihkelsoni “Katkuhaud”, mis oli üsna kummaline raamat. Sofi raamat oli küll väga hea ja siis muidugi Larsseni triloogia oli selline, mida ei saanud käest ära panna. Mõned kohad lugesin küll diagonaalis, aga kui jälle põnevaks läks, ega siis kella ei vaadanud (ma tavaliselt loen enne magamajäämist). Ja eks neid raamatuid oli veel ja veel. Selle aasta uus asi on see, et hakkasin raamatukogus käima. Viimati õnnestus sealt hankida L.Tungla “Seltsimees laps” ja D.Raudami “Minu Gruusia” ning A. Adamsoni “Arst ilma kitlita”. See oli päris mõtlemapanev raamat. Ja mõned arstide tsitaadid tahaks sealt ka kohe kirja panna, et äkki on kellelgi kasu või lihtsalt ka mõtlemisainet.

Eriti meeldis mulle dr. Lembit Mehilase intervjuu. Muuhulgas räägib ta, et: “Teine arenguperiood, mida lastepsühholoogid määratlevad, kestab seitsmendast kümnenda eluaastani. Sel ajal kujunevad välja iseloomu alged. Kui laps on selles eas sattunud narrimise objektiks või kui ema ja isa lähevad lahku, jätab see lapse hinge sügavad haavad. Lahkumineku ees esitatakse sageli küsimus, kas laste pärast on õige lahku minna või kokku jääda. On väga oluline, millises eas on laps lahutamise ajal. Eluaastad seitsmendast kümnendani võivad olla hukatuslikud. Parem minna lahku kas varem või hiljem.”

“Pole olemas tabletti, mis depressiooni välja raviks. On vaid ravimid, mis võtavad maha liigse ärevuse või pinge ning leevendavad unetust ja isutust, et inimene saaks keskenduda oma sisemisele häälele ja suudaks end realiseerida.”

“Vahel ei suuda edukad vanemad aru saada, miks laps ei ole nendega võrdväärne. Pidevad etteheited ja näägutused kujundavad ja süvendavad pöördumatult madalat enesehinnangut. Välja kujuneb kõiges kahtlev ja ebakindel isiksus, kes väidab, et kogu tema elu sõltub sellest, mida teised temast arvavad, ning keda saadab kestev mure ja hirm negatiivse hinnangu ees.”

Marika Väli, kohtuarst: “Usun, et mõttejõud on määrav. Kui mõtled, et läheb halvasti, siis suure tõenäosusega see nii lähebki, ja vastupidi. … Kas leida halvas head või heas halba? Valiku küsimus.”

Katrin Elmet, anestesioloog: “Olen veendunud, et inimene muutub kogu aeg, kõik mõjutab teda. Mõni inimne väidab end olevat lõplikult väljakujunenud, kindlate põhimõtetega. Mina sellesse ei usu – kaldun arvama, et see on sageli pigem otsitud põhjus mõnele konfliktsele käitumismudelile. Mina julgeksin väita, et põhimõtete muutumine käib arengu ja õppimisvõimega kaasas. … Võidakse arvata, et olen põhimõttelage, kuid ma ise loodan ikka, et see on hoopis avatus ja arenguvõime.”

“Olen elu ja inimesi usaldanud ja armastanud, see on minu loomuses. Lahendamata pinged ja konfliktid on mulle alati laastavalt mõjunud, seetõttu pole minu hinnangul midagi tähtsamat kui head inimsuhted. Head ja soojad suhted on õnne ja edu alus nii töös kui eraelus, ükski jõupingutus selliste suhete nimel ei ole tarbetu ega üleliigne.”

Siit võiks omakorda soovida mu blogi lugejatele, et hoidke inimestega häid suhteid, armastage üksteist ja ärge lubage oma lastel teisi narrida. Mõelge häid mõtteid ja mingu teil kõigil uuel aastal hästi!

Jõulupavlova

Posted on

Kuna jõulukeeks söödi juba 24ndal ära, oli vaja eilseks midagi muud välja mõelda. Valik oli pehme piparkoogi ja pavlova vahel ja langes viimase kasuks. Kuna meid oli 6 täiskasvanut ja polnud teada, kas lapsed pavlovat söövad, otsustasin pisikeste pätsikeste kasuks, mida mahtus plaadile täpselt 6, mune oli 4. Seega vähendasin retseptis (Nami-Nami kokaraamatus on pavlova tegemiseks antud retept 8-le munale) koguseid poole võrra ja küpsetusaeg oli tunnike. Esimene kord, kui midagi ei murenenud! Kreemiks vahustasin suhkruga paki vahukoort, lisasin pisut maasika toormoosi ja pool pakki Philadelphia toorjuustu. Peale granaatõuna seemneid ja … jube hea sai 😀

Jõulutaat on meie poole teel…

Posted on

Täna läheb meil kuuseehtimiseks. Ehted on omavärvitud, marmoriseerimisvärvidega. Eelmise aasta kuldne linnukegi sai endale uue kuue.

Söögi poolelt on kavas traditsiooniline verivorst, seapraad, hapukapsas, Triibiku keeks 🙂 ja võibolla teen pühapäevaks ka pehme piparkoogi, mida Pille täna kenasti FB-s reklaamis. Kindlasti on laual marineeritud kuuseriisikad, mille kohta Hr. Abikaasa ütleb “nagu ema tehtud!”, mis on mõistagi ülim kiitus 🙂 ja hapendatud seened. Piparkooke tuleks ka teha veel, aga kui läheb täppi ilmajaama ennustus ja tuleb suur tuisk ja külmakraadid, siis mine tea, äkki istumegi kõik see aeg lume- ja külmavangis ja tegeleme kokkamisega. Mulle väga meeldis tänane Õhtulehe “Krantside” koomiks, kus Nurr Krahvile kähvab: Sina, ja sinu “unistades valgetest jõuludest…”, endil vaid pead lume seest paistmas 🙂 . Nii ta on, soovidega tuleb ettevaatlik olla, sest neil on kombeks täituda!

Rõõmsaid Jõule kõigile!

Monika

Posted on

Kui veel hommikul ei saanud hästi aru, mis Monikast kõik jahuvad, siis päeva peale hakkas juba aimu saama, mida see endast kujutab. Üks esimesi nimega torme, mida ma meie maal mäletan. Hetkel ei tahaks nagu eriti nina õue pista, ka mitte õilsal lumerookimise eesmärgil. Aknad näevad juba sellised välja:

Ja kuidagi kukkus nii välja, et hakkasime piparkooke tegema. Saaremaa tainas oli, Selveris müüdi. Päris hea. Glasuur hakkas otsa lõppema ja siis tegime ise, täitsa hea sai. Kaunist vanaroosat värvi.

Nr. 42

Posted on

Kampsik 2010 sügisModast.

Lõng: GB Bamboo Touch, oma 8 tokki või nii.

Nööbid: Käsitööjaamast, väga ilusad 🙂

Vardad: 3,5 ja 4

Pildid: talviselt pimedavõitu, aga vast ikka aimu saab.

 

Käsitööjaam

Posted on

Oo, see suur pood on tore. Millised pärlid! Millised lõngad… Ja nagu Aet tabavalt märkis, ka käruga mahub sisse – või lapsevankriga, mul on laps poekärus tavaliselt. Lähiajal ma kohe võtan aega ja lähen ja süvenen. Arvatavasti peale palgapäeva… Hetkel on küll vaid nonstop lõngavarumise periood, millest tegemisse läheb ajapuudusel vaid murdosa. Täna sain ka võrratu värvilise alpaka omanikuks, sest tuleb üks sall, mul on tunne. See on lihtsalt imeilus! Ja imepehme. Indiecita Alpaka Fleece, värv 505. Ja siis ma sain veel kampsuninööbid ja mustad punase-roosa-lillaka roosi ja valge karikakraga pärlid, millest tulevad jõulukõrvakad. Võimalik, et juba homme. Kui mul konkse on.