Rohemumm

Vana arm

ehk moblakulinad väljusid täna mu sõrmede alt 🙂

Mõnus on neid üksikuid nunnusid fimopärleid ära kasutada. Näiteks kaelakeed ma endale sellistest ei tahaks, aga mobiiliripatsites tuleb nende ilu ja ainulaadsus kenasti esile.

Lõpetuseks väike pilt käsitöölise kirjutuslauale:

Roosiline jõehobu on pross, teised külmkapimagnetid (v.a. kollasega pross paremal).

Printsess ja konn

Ma ei mäleta, et mulle mõni multikas nii meeldinud oleks kui see! Viimatistest meenutan hea sõnaga “Ratatouille’i” ja “Välku”. Aga “Printsess ja konn” on hoopis ägedam! Esiteks on hea, et see on eesti keeles, ka laulud. Laulavad väga head lauljad, mh nt tundub mulle, et Tanel Padar ja Märt Avandi. Ma pole veel end kätte võtnud ja välja uurinud, kellele kuulub see võrratu naishääl. Laulud on tempokad ja meeldejäävad. Tegevus toimub New Orleansis, kus üks mustanahaline tütarlaps unistab oma söögikohast, kogub selleks palehigis raha, aga vahepeal muundub konna suudlemise tõttu ise ka konnaks 🙂 . Lõpp on muidugi õnnelik, tüdruk saab oma restorani ja leiab ka armastuse.

Meil on tihtilugu igasugu multikad mänginud – lapsed vaatavad ja mina võtan seda taustamuusikana, mis tihti kõrvust mööda läheb. Kui aga plaadimasinas mängib “Printsess ja konn”, tunnen kogu aeg tahtmist ka iseennast teleka ette istutada ja lihtsalt vaadata ja nautida. Eriti kuna ma hetkel loen Alexandra Ripely naistekat “New Orleansi pärija”, on kasvõi multika kaudu seda raamatut pisut visualiseerida – kõik see voodoo-kultuur ja mõningad linnaolustikku kirjeldavad pildid jms.

Kuldne

Lemmik

… ja veel

Ka selle “seeliku” alumine äär lokib õrnalt.

Veel ja veel…

Pildi pealt ei saa hästi aru võibolla, aga see alumine äär ei ole mitte tasapinnaline, vaid lokib, õige natuke.

 

Veel värvi novembrisse

Värvi novembrisse

Kuldne

Kaja juures tehtud pross.

Feli tehtud kõrvits.