Esimene lumi on alati tore, eriti kui ta tuleb varakult ja sajab lehtedele, mis pole veel maha langenud, näiteks sirelid on veel lehtes ja kased annavad kollast tooni. Ja alati on siis tarvis seda ilu pildistada.
Lapsed ehitasid ka lumememme.
Jääb mulje, nagu lumememm toetuks Bruno peale. Ei saanudki algul aru, mida tema seal nii püüdlikult juures püsib ja vahib, aga varsti selgus karm tõde – meie koer, kes ei söö mingeid juurikaid, eriti veel tooreid, on oma orientatsiooni muutnud. Porgand pätsati lumememme näost ja krõmpsutati kenasti kerre. Kui ei oleks ise pealt näinud, ei oleks seda eluseeski uskunud! Naabrikoer sööb meil kõike, k.a. kurgikoori jms, aga mitte meie Brunn! 😀
Roosi vaatas ka lund suure huviga.
Tõeliselt kauni kujuga silmad te neiul
Meie Lotte väärkohtleb lumememmede ninasid samamoodi.