Leib

Peale kõike seda endatehtud leivaga mässamist (no see on kirjanduslik liialdus 🙂 ) – ja see on olnud umbes sügisest saadik – on mul endiselt mõtteis see, et kas see on ikka odavam, kui poest leiva ostmine, nagu meile koolituseproua väitis. Nojah, võibolla tõesti me käime vähem poes sel ettekäändel, et leib-sai on otsas. Aga kõik see jahu- ja elektrikulu… no ma ei tea, ega seda ei oska ju ümber ka arvestada. Või vähemalt ma ei oska. Hea on see isetehtud leib küll. Kõik need seemned seal sees, ja rohkem ma ei tahagi panna. Ei rosinaid (1/5 perest ei söö neid), ei suitsusinki, ei mandleid ega maitsetaimi. Kuigi neid eraldi on nõus keegi ikka pereliikmeist sööma ja teiste tehtud leib maitseb ikka hea. Aga enda leib on enda leib 🙂 .

Siinkohal pean märkima, et linnasejahul ja linnasejahul on vahe. Ma varem ei teadnud linnasejahust muffigi, aga nüüd saan aru, et peenema jahvatusega on parem.

Siinkohal pean tänama Karinit, kes mu tuksikeeratud (Hr. Abikaasa otsustas kord leiva käimapanemist omaalgatuslikult pärmiga vürtsitada) juuretise asemel uue andis ja mu leivateolegi uue hoo.

Suusi suvepluus

…sai alguse juba eelmisel suvel, kui mind hakkas väga isutama see muster. Aga siis sai üks lõng otsa ja siis teine ka ja siis sai tegemise isu otsa. Aga nüüd, mil ma möllan enda suvekampsuniga, kus pidev lõnga otsasaamine ees terendab ja kudumine tundub jällegi üldse mitte edasi minevat, leidsin lõngakastist selle pooliku Little Sister’s Dressi ja hakkasin uuesti kolmanda lõngaga tegema. Üllatavalt kiiresti sujus ja sai nii ruttu valmis, et arugi ei saanud. Tegelikult need ülevalt alla raglaanid ongi sellised imelikud, et teed ja teed ja tundub, et ei saagi iial valmis, aga siis ühel hetkel läheb ludinal edasi ja ongi valmis. Nööbid on Veimevakast, küll oli nende valikuga tegu, Suusi tahtis kindlasti kuldseid südameid algul. Siis andsin valida puitsüdamete, valgete mummude ja valgete südamete vahel ja kindel otsus oli valgete südamete poolt.

Lõng on Capri, kulus umbes kaks tokki kokku ja vardad nr 3.

Kaitstud: Roosi 10-kuune

See objekt on parooliga kaitstud. Vaatamiseks sisesta enda parool:

Parool:

Kaitstud: Klassiekskursioon

See objekt on parooliga kaitstud. Vaatamiseks sisesta enda parool:

Parool:

Männitolmlemise aegu

Eile oli lahe vaadata, kuidas niikui vähegi tuuleõhk tuli, tolmupilv lendas. Männitolmu pilv. Täna ongi aknad mustad.

Eile käisime kinos ka. Ja Silkis sushit söömas. No küll oli hea. Kino oli naljakas. Eriti lahe koht oli see, kus kolme lapse isa räägib peatsele kaksikute isale, kuis sel hakkab varsti raha kuluma ja elu on üldiselt jama, jama, jama, siis tuleb helge hetk, siis on jälle jama, jama, jama ja siis tuleb jälle üks helge hetk, mil tunned, et asi on seda väärt. Ja siis tuleb poiss ja istub isa sülle ja peatne kaksikute isa küsib, et kas praegu ongi see hetk? Ja isa leiab, et poiss hoiab käes sitajunni ja küsib, kas see on kassisitt? Ei ole. Kas see on sinu sitt? Ka mitte. Ja siis isa röögatab, et kas ma ei ole sulle rääkinud, et teiste sitaga ei mängita? 🙂 . Ja ütleb siis kommentaariks tulevasele isale, et peaaegu oli SEE hetk 🙂 . No ja algul oli veel see kaader, kuis kutt endale liiva liivakastis suhu kallab ja isa seda pealt vaatab, et ahh, kolmas laps…  🙂 .

Päiksekaitse

Täna kogusin tarkust. Nimelt – SPF 15 on Eesti oludes täiesti piisav näole määrimiseks. Ja kui kaua kestab kaitse? SPF-i number korda 10 võrdub kaitse pikkus minutites. Näiteks kui on SPF 15, siis seda jagub kaheks ja pooleks tunniks, ehk 150-ks minutiks.

Kaitstud: Maailma parim nõudepesumasina spetsialist

See objekt on parooliga kaitstud. Vaatamiseks sisesta enda parool:

Parool:

Kaitstud: Pasta und Wine @ Kaja

See objekt on parooliga kaitstud. Vaatamiseks sisesta enda parool:

Parool:

Äkiline padukas

… tabas meid Nõmme ristmikul turult koju minnes. Õnneks saime kohe rohelisega üle ja poe varju alla. Täitsa naljakas oli, ühest pilvest sadas, aga taevas oli sinine, rünkpilvis. Turul oli mõnus, piimamüüja juhatas meid kaljamüüja juurde – viimases reas tagant vist kolmas-neljas putka, kus müüakse vaadist kalja, suur tops 15.- . Megahea oli, tõi vanad ajad meelde 🙂 . Vaat oli muidugi pisike ja puust ja putkasse vaevu mahtusime, aga mis siis. Ja piimamüüja pakkus lastele kommi. Ilm oli ilus ja päike soe, lapsed said vaid turvamehe käest õiendada, et kättpidi ei tohi purskkaevus sulistada, ma ei tea küll, miks. Äkki on mustad käed ja määrivad vee ära. Või ma ei tea. Ja kõik need turuhoone juures olnud vanad pärnad on surnud… Kõrbenud. Nii kahju. Laternapostidel klaasid ära sulanud, aga turuhoonet enam ei olnud. Juba ära koristatud. Üldiselt oli selline tunne, et ilm on ilus ja kõik ümbritsev on ka ilus, inimesed ja kenad saledad rasedad ja mõned väikeste laste emmed, kes minust paksemad (höhöö 🙂 ) . Nõmme kingapoodi soovitan ka, saime lastele suvesandaalid üsna soodsa hinnaga, ütleme nii, et kaks paari korralikke sandaale poole Ecco sandaalide hinnaga. Mis tekitas mus omakorda karjuva vajaduse endalegi mingite suvekingade järele, mis oleks mugavad ja mõnusad, tundub vägisi, et jalg taas sünnitusega suuremaks läinud. Õnneks 40 on veel üsna talutav suurus. Ja õnneks koju tulles selgus, et ühtede kingade olemasolu oli mul talve jooksul sootuks meelest jõudnud minna. Nüüd vaja nendega veel käimisproov teha, kas ajab jalad villi või ei. Tavaliselt alati kevadeti esimesed paljajalu kingakandmised mõne vesivilliga lõppevad.

P.S. Tänane rekordiliselt soe ilm lõppes meie poisikese jaoks veidi kehvasti – sai trennis päikesepiste või kuumakurnatuse või kuumapöörituse. Esmaabiraamat on kasulik! Õnneks ta ei saanud mingit väga hullu varianti, lesib diivanil ja külm rätik on peas ja nutt jäi ka järele ja issi tõi koguni jäätist.

Pross Heidile

Nüüd, kui Heidi on paki kenasti kätte saanud, esitlen prossi ka enda blogis:

Ja siis läksid pakki veel pärlid, seemned ja lõngad, üks kudumiseks ja teine heegeldamiseks ja šokolaadid, mida pildil ei ole, söömiseks.