RSS-voog

Monthly Archives: veebruar 2010

Justyna võitis!

Posted on

Kui oli näha, et Kikust täna asja pole, ja et etteotsa asuvad Björgen ja Kovalczyk, ei olnud enam küsimustki, kelle poolt olla – loomulikult Justyna! Ta on läbi selle hooaja olnud stabiilselt kõva mutt, ei ole end hoidnud spetsiaalselt olümpia jaoks. Tema suuski teevad eesti kutid! Ja eriti hea oli tema sõnavõtt sellest, et tal oli piinlik kaotada haigele inimesele – Björgenile, kel on diagnoositud astma ja kes võib seetõttu kasutada selliseid aineid, mida teised suusatajad ei või. Ma arvan, et see oli viha, mis ta täna finishisse viis ja me hoidsime talle pöialt. Milline lõpp sellel sõidul oli! Väga vinge, ja kui oli näha, et Justyna võidab, oli tunne, nagu oleks ise võitnud ja pisarad tahtsid silma tulla 🙂 Justyna oli seda väärt!

Prossipäev 2

Posted on

Vabariigi Aastapäeval leppisime lastega kokku, et tuleb suur fimo- ja lauamängupäev. Nii ka oli. Mina sattusin hoogu ja tegin oma lemmikuid – prosse. Eile lisasin pärlid ja kuigi see töö on ääretult mõnus, on ta samas ka väga aeganõudev, nii et siinkohal tänan oma perekonda, kes mul segamatult nikerdada lasi kuni laste magamaminekuni. Et mul kodus juba niigi palju prosse, müün ma neid, kui soovijaid juhtub olema, 100.- tk. Ja kirjutada saab ostusoovist aadressil acerola@hot.ee . Soovi korral saab osta ka ühe juba varem valminud prossi.

Hulluke

Posted on

Kogu seda lund ja hangi vaadeldes on minus juba mõnda aega idanemas mõte, kui tore oleks teise korruse aknast alla hüpata 😀 . Tehnilisest küljest peaks see siis “kõhukas” olema. Aga esimese korruse aknast saab ka, ja ilge isu on järele proovida 😀 .

Lapitekk nr.1

Posted on

Väga ambitsioonikas pealkiri muidugi, aga ma kahtlustan küll, et ka nr. 2 saab tulema. Ja siis aitab 🙂 . Sest teppimine on üsna selline… mitte väga rahuldustpakkuv töö. Eriti kui on kangas veidi viltu kuskilt kiskumas ja ei taha klappida. Ma mõtlesin küll, et ma traageldan vatiini ühe kihi külge ja siis veel teise kihi ka sinna külge, aga lõpeks ajasin asja nööpnõeltega ära ja otseselt kuskilt väga lokkima ei jäänud ja krousi ka mitte, aga päris 5 ma endale selle töö eest ei paneks. Samas rahul olen küll ja tuleb tunnistada, et see töö oli palju kergem ja põnevustpakkuvam kui ma arvasin. Mu lapid said paika üsna huvitavat loogikat pidi, aga see oli suuresti kangapuudusest tingitud 🙂

Peedi-mädarõika kreem

Posted on

Nii tore, et inimesed oma toidutegemistest blogivad. Ma ise tavaliselt ei viitsi uusi retsepte otsida, aga kui näen mõnda huvitavat toidupostitust, siis kohe hakkab inspiratsioon tööle. Manni blogis oli ükspäev kena peedisalati-sarnane pilt, ja selgus, et hoopis peedi-mädarõika kreem. Ja mul just külmikus poolik toorjuustukarp! Peet mulle ka väga maitseb ja igasugu võileivamäärded on vägagi teretulnud vaheldus. Nüüd mul ongi avokaadokreemi kõrval uus lemmik. Arutasime just Hr. Abikaasaga, et selle “peedikaga” 🙂 kaunistame ka oma Vabariigi aastapäeva lauda. Kindlasti saab veel olema heeringas sibula ja hapukoorega, muu on veel lahtine. Päris peedikatest rääkides – Selveris jäi eile pilk peale Valtu ebaküdooniaveinile, ja nüüd muudkui mõtlen seda mõtet. Et ei tea, kas on väga peedika-maitsega. Aga ega muidu teada ei saa, kui peab proovima.

Kukeseenemuffinid

Posted on

Jääkapis on veel viimased karbid kukeseeni ja tuleks need enne järgmist seenehooaega ära teha. Aga tahtsin midagi muud kui tavalist kukeseenepirukat, seega otsisin ja leidsin Nami-namist muffiniretsepti. Täitsa mõnusad tulid, eriti hea ja põneva mulje jättis see vahustatud munavalge taignasse segamine 🙂 . Maitse on ka mõnus, niiet – soovitan!

Kaitstud: Lapiteki 4. päev

Posted on

See objekt on parooliga kaitstud. Vaatamiseks sisesta enda parool:

Räimetoit, mis rokib

Posted on

Viimases Omas Maitses jäi silma toidublogija Mari-Liisi räimevorm kirsstomatite ja oliivõliga ja kuna täna sain Männiku kalaputkast kenasid suuri räimi, tuli tunne, et võiks miskit erilist proovida tavapärase munas-jahus praetud räime asemel. Mõeldud-tehtud. Aga räime fileerimine oli tunduvalt raskem kui ma ette kujutasin. Kuskil targas raamatus oli näidatud, et tuleb pea poolt kuidagimoodi pöidlad sinna selgroo vahele ajada ja nii ongi. Mul paraku katse-eksituse meetodil tundus, et saba poolt on kergem noaga tsurkida ja ettevaatlikult tõmmata, kusjuures ühelt poolt paraku jäävad peened küljerood ikkagi fileesse, midagi pole teha, ja kui selgroogu katki ei tõmba, tuleb ideaalne filee, aga kui tõmbad katki, siis tuleb veidi nokitum filee 🙂 . Samas valmisroa puhul ei saanud küll aru, et kuskil mõni peenike kalaluuke oleks olnud ja ka visuaalne külg ei riivanud kuidagi silma, kuna ahjuvormi lähevad nad ju selg pealpool. Kirsstomatite asemel olid meil lihtsalt väikeste tomatite neljandikud. Õli läks esimese hooga vist rohkem kui oleks vaja olnud, aga järgmisel korral siis olen targem, kuna see toit läheb kindlasti kordamisele. Niigi sõin planeeritud ühe portsu asemel kaks, magu venis kohe laks! välja 🙂 . See riivsai seal peal oli lihtsalt imehea ja pune andis väga mõnusa vahemerelise maitsenüansi. Kiitma peab ka Hr. Abikaasa kartuliputru, kuhu sisse läksid imepeeneks hakitud värske till, petersell ja praetud sibul ja mis oli sõna otseses mõttes vahtu klopitud.

Pilt mu tehtud räimeroast ei ole just võibolla kõikse ideaalsem, aga OM-st saab alati ilusamat vaadata 🙂

Kaitstud: Tuisk

Posted on

See objekt on parooliga kaitstud. Vaatamiseks sisesta enda parool:

Kaitstud: Lapiteki 3. päev

Posted on

See objekt on parooliga kaitstud. Vaatamiseks sisesta enda parool: