Üldiselt on kiire olnud, päevad algavad lumerookimisega ja teinekord ka lõpevad sellega, praegu ka sajab. Hiiu pargis on juba suuri oksi murdnud ja meil aias ka ühe suurema oksa. Loodan siiralt, et ukse kohal varikatus vastu peab. Täna lehes kirjutas, et Mupo on mõistev ega trahvi neid, kes lund ei roogi. Okei. Ma saan aru, kui inimene ei ole kella 7-ks jõudnud krunti puhtaks lükata, aga kui on näha, et inimene terve talv läbi lihtsalt ei olegi lund rookinud? Mida seal siis mõista on? Või leebe olla? Selliste troppide pärast ei saagi ma lapsevankriga liikuda. Või kui inimesel on 50 cm lai labidas ja ta sellega raja sisse lükkab. Aitäh vaeva nägemise eest. Mõttetu on selline rookimine, katsugu aru saada. Sellistele lajataks ka ühe profülaktilise korraliku kolmetonnise trahvi kaela. Muidu maksimum on kuus tonni. Ma peaks pakkuma end muposse tööle Nõmme osakonda, lume- ja tänavakoristuse osakonna juhatajaks. Aga ma käiks ja taoks neid kuradeid, kes ei oska või ei taha lund rookida. Praegu tundub küll, et mitte keegi sellega ei tegelegi, rääkigu nad leebe olemisest või käimasolevatest menetlustest nii palju kui tahavad. Lumi on ju endiselt rookimata. Ma võiks lähiümbruse aadressid kohe üles loetleda, kus tänaval põlvini lumi ja kelle pärast ma ei saa õue jalutama minna. Sõiduteel võiks ju käia, aga päris enesetapja ei taha ka olla, libe aeg veel peale selle. Ja sõiduteedki on tavapärasemast tunduvalt kitsamad, nii et Vabakalgi tekib kohati kahtlus, kas kaks sõidukit kõrvuti sõitma mahuvad.
Rohesilmne Maailm
Vahel ka sinisilmne. Või roosa.
Ma teile räägin:
forex forum, Julie ja Julia Anu, Ma SALLin triangel, Ma SALLin KK, Ma SALLin Anu, Korčula 2 ehk aastal 2016 Pildid
Rohesilmne Maailm 
Kolleeg kurtis, et on oma pühade ajal murdunud labida asemele püüdnud mitu päeva leida uut ja sõitnud läbi kõik suuremad ehitus jm poed. No ei ole! Mis ei õigusta muidugi neid, kes põhimõtteliselt ei roogi. Aga kuna me just telefoneerisime ja ta oma pahameelt välja elas, siis tuli meelde.
Et libikavõrke pidi olema igas mõõdus aga vot lumelabidat ei müüda 😀
Kui keegi näeb, palun vihjet.
Mäletan-mäletan seda jõuetut viha, kui lihtsalt nõrked ära oma vankriga keset lumesodist kõnniteed…
Käsivarrelihased on kevadeks nagu Kiivikasel 🙂
aga anna mupole need aadressid – oled tubli kodanik (või hoopis vastik naabrimutt)
vot ei anna! tehku ise oma tööd 🙂
mina avastasin ele sootuks uue probleemi, kah Nõmmel. On kõnnitee kaunilt puhtaks roogitud, lausa peegelise. laiust ka, nii et paaruta aga mõnuga seal oma käruga. Aga! Olles ühelt ristmikult sellele kõnniteele sisenenud, oled lõksus! Sest kuskilt enam välja ei sa,a lumevall igal pool ees. Kui tuleb uus ristmik, saad ainult mööda aiaäärt paremale keerata, otse minna ei saa, vööni lumest ikka käru läbi ei sikuta sõiduteele.
Mina aga mõtlen siin, et nii tore oleks käru läbi lume tõmmata ja hooletute majaomanike pärast hambaid kiristada. Peale paaritunnist tõsist rassimist punaste põskedega koju jõuda ja rahustuseks tassike teed keeta.
Andestage mu hetkeline nõrkus – mul on kolm eksamit olnud ja viis tulemas, ma unistan vahepeal kummalistest asjadest 😛
meil suuremate hädade puhuks on kelk ka. sellega ikka pääseb liikuma. aga no Roosi ei istu ju veel 🙂 ja ma turule ei taha kelguga minna. tundub kuidagi vastik seal näljaste penide jm õuduse sees on last mööda maad vedada 🙂
Jõudu teile sinna! Tartus on asi enam-vähem kontrolli all, kuid käruga pole kindlasti siingi mugav liikuda. Siin pole nii palju lund tulnud kui teil, aga mu meelest on sõiduteed väga halvasti lükatud.
Tartus on see kontroll ka suhteline. Ma igal pool pole käinud, aga lund on nii palju, et ilmsesti on seda igal pool üle ka. Aga ma tean, et meil vähemalt tahetakse Raekoja platsil lumelinna teha, kõik lastega ja lapsemeelsed, olge järgmisel nädalal valvel! Peaasi et liiga külm ei ole.
Aga ma ka ei suuda aru saada tolerantsist lihtsalt lohakate ja pole-minu-asi-suhtumisega majaomanike suhtes. Mina elan küll suures majas, aga kohustus on ikka ja meie maksame selle eest raha, et meil oleks kõnnitee puhas. Ja meil on päris pikk kõnnitee päris käidavas kohas. Siis teeb viha küll, kui ukerdad kümne meetri peal, mida ei ole lihtsalt suvatsetud puhtaks teha. Ma ei saa aru inimestest kes kiusu pärast jätavad oma ümbruse kasimata. Muud seletust ma küll ei suuda leida sellele.
Mul on ka sama probleem, mis geageal. Samas pean mõistma, et majaomanik, kes ise liigub ainult autoga, ei tea sellest, et sinna kohta vaja ka läbipääs jätta, mitte midagi. Ja samas pole ju lund kuhugi panna, igasugused läbipääsud teevad lund juurde ja kaotavad koha, kuhu seda panna. Ja üleüldse ei saa ma aru, kuhu panevad kõik inimesed oma lume, kellel pole parki teisepool teed, nii nagu meil – meie lükkame kõik sinna, sest oma majaesised mäed enam kasvatamist ei kannata.
Ja veel, kuna mina ka vean oma lapsi praegu kelguga, siis on ülihoolsad majaomanikud, kes tee kivini paljaks kraapinud minu jaoks suurem peavalu praegu, kui need labidalaiused rajad (õnneks ei jätku praeguse lumekoguse juures neid palju, kes suudavad tee nii puhta hoida).
Veab teil seal Nõmmel! Meil siin pole kõnniteidki 🙂 Ja sahka oleme oma kõrvaltänavas näinud vaid 2 korda… Tore on aga see, et mingi kummalise ilmastikunähtuse tõttu on kõrvalolevale ja muidu päris tiheda liiklusega teele tekkinud tiik, mis ei külmu liuväljaks, pigem tundub vett juurdegi tulevat. Ja sügavust on piisavalt: paar päeva tagasi nägin oma silmaga, kuidas karvamütsistet ja sügavalt muukeelne (ning selleski keeles vaid spetsiifilist sõnavara valdav) linnavalitsuse ametnik läks oma jalagaga sügavust proovima. Vajus teine põlvini sisse ning rikkus oma 76st aastat pärit säravpruuni töölkäimise ülikonna. Peale seda on tellised väljas ning liiklus olematu. Mõnus. Ootame luikede ja partide saabumist…
Siku, teil on siis päris põnev elu seal 🙂
Mari, ma tahaks näha, kuidas sa vankrit neist puusani hangedest läbi vedid 🙂
Ah, tead. Koduperenaise värk: iga suurem liikumine maja ümber on kohe nädala sündmus.
Mhmh, ma tahaks ise ka. Mul polegi sellist kogemust olnud – meil need vankriajad möödusid vähe soojemas kliimas. Küll aga vaevasid mind tookord sõidutee poole kaldus ja kitsad kõnniteed. Muskel kasvas mühinal, sest aegajalt tuli kahte üksteise taga olevat ratast õhus hoida ja enamasti tuli võidelda vankri sooviga teelt maha keerata (kes kaldus teel on sõitnud, teab, millest ma räägin). No ja siis veel munakivid ja teel parkivad autod. Ei jah, sai ikka vaeva nähtud küll selle kärutamisega.
Mis puutub lumesse, siis siin oleks kaupmeestele idee – vaja oleks käru jalaseid. Kui kärust saaks teha midagi soome kelgu laadset, siis oleks ju superluks 🙂
Aga tegelikult ma mõtlesin oma eelneva kommentaariga hoopis seda, et ma sooviks, et mul oleks praegu pigem sedalaadi mured 🙂
head põrumist eksamitel, Mari 🙂
Anu teeme jah oma mupo – ma esimesena võtan pihtide vahele Merle Partis ja tema Tikri, kes iial ei korista oma krundi ühte külge.