RSS-voog

Monthly Archives: jaanuar 2010

Kaitstud: Hullav kiivi

Posted on

See objekt on parooliga kaitstud. Vaatamiseks sisesta enda parool:

Welcome To Estonia

Posted on

Mina ei suutnud ühte pilti välja valida. Valisin 4. Algatus ise selline, ja väga tore mu meelest!

Kaitstud: Juuksur

Posted on

See objekt on parooliga kaitstud. Vaatamiseks sisesta enda parool:

Vanaema söök

Posted on

Hakkasin Mannile kommi kirjutama, aga tuleb vist ikka eraldi post teha selle jaoks, kole pikaks kisub 🙂

Minu vanaema oli eestiaegne majateenija ja saksad õpetasid talle söögitegemist ja ta elu lõpuni tegi niimoodi süüa nagu pererahvas õpetas, ei mingeid uuendusi. Kasukas oli vast ainuke asi, mida ta hakkas järele tegema ja “Onu Tomi onnike” tädi Meerilt – see on nagu küpsisetort, ainult et kolm küpsiserida kahekordselt, keskele suurem ports segu ja siis ääred üles tõsta ja kile sisse mähkida ja külmkappi panna, hiljem kakaomassiga üle valada. Oli aus amps.

Vanaema tegigi meil praktiliselt elu lõpuni kogu aeg süüa, kasseeris lastelt toiduraha iga kuu ja kokkas muudkui. Ta küll vahel mainis, et teiste tehtud toit maitseb alati paremini, aga no eks ema käis tööl ja seetõttu ei olnud tal aega ise teha. Vahel nädalavahetustel küll. Aga ema tehtud toitudest mul ei ole ka sarnaselt Manniga suurt miskit meeles peale traditsioonilise kartulisalati ja neid kreeka pähkli küpsiseid tegime ka vormidega. Ja vahvlid, nämmmmm. Vahukoort ka ema tegi maasikatega, nii et maasikad mikserdas vahukoorele sisse.

Vanaema toitudest lemmikud olid mul kana-klimbisupp, peedisupp, külasupp, hapukapsasupp, kotletid, kapsarullid, suri-muri (kapsa-hakklihahautis), lambapajapraad, ühepajatoit, lihapirukad (ilusad suured ja liha sisse pani riisi ka)… Tegelikult enamus toite, mis ta tegi, olid väga head. Ma ei tahtnud ainult kruubiputru, mida õnneks väga tihti ei tehtud ja riisisuppi, mida söödi alustuseks ja siis keedukartulit ja heeringat hapukoorega peale. See teine pool mulle juba enamvähem maitses.

Siis Manni mainitud hapukoore, tilli, sibula, tomati ja kurgi salat on meil hooajal lemmikumaid asju üldse 🙂 ja just siis kui juba tomatilt ja kurgilt veits välja imbunud on vedelikku. Siis on kõikse parem. Suppi tehti jah tervest kanast. Mul vanaema pani pärast potis pehmeks keenud kana veel ahju, et tõmbaks krõbeda kooriku peale.  Ja munakook, ooo ooo ooo. Sellist ei ole enam tõesti saanud, puupliidil mõnusa searasvaga praetud, nagu omlett, aga jahu ka sees – iseenesest ei tohiks seal miskit keerulist olla, aga … Hapukapsasuppi hakkasin sööma lastehaiglas, kui vanaema termosega tõi. Kõik palati lapsed kogunesid ta ümber ja nuiasid ampsu. Ma enne seda intsidenti ei söönud hapukapsasuppi, aga ju need haigla toidud siis ei kõlvanud kassi saba allagi mitte ja mul siiani see kapsasupiring meeles sealt haiglast, vanaemal kena naaritsakarvamüts peas 🙂 .

Laupäeviti ja pühapäeviti vanaema küsis mult alati, mida ma hommikusöögiks tahan. Ma siis alati tahtsin pannkooke. Pisikesed, krõbeda servaga, maasikamoosiga, mmm…  Vahel oli vanaema hommikul juba käinud linnas Viru kohvikus või kuskil mujal, Pärlis või Moskvas ja ostnud moskva saiu või teekooki, vahel ka kaneelikringleid. Siis oli eriti hea neid viljakohviga hommikuks haugata.

Kookidest oli vanaema vankumatu eelistus plaadikook biskviitkattega, tavaliselt tegi ta seda kompotiõuntest. Minu töö oli siis liivataigen (ka kohvikust ostetud) plaadile ühtlase kihina mätsida (tähtis oli, et auke sisse ei jääks!) ja õunad peale laduda. Biskviit tehti 6-st munast ja vahustati mikseriga oma pool tundi vist, vähemalt mul oli lapsena selline tunne, et kole kaua võttis see aega.

Eriti suur kokkamine läks lahti siis kui mingi pidu oli tulemas. Meil oli selleks tavaliselt vanaema sünnipäev 25.12. . Siis oli laud lookas, soe toit ja külm ka, rosolje või kasukas, kartulisalat, sült (sinna sisse pani vanaema alati porgandit, terve kana ja seajalgu või seapea), hapukurgid (need olid ka vanaemal superhead), lihalõigud, singilõigud, võibolla oli rulaad ka, ma ei mäleta seda kahjuks. Grillkana lõigati lahti lauale ja mida kõike veel. Samas kringlid ja tordid alati osteti või telliti kuskilt. Mõnikord kui sugulastel oli suurem juubel tulemas, telliti vanaema kokaks, appi süüa tegema. Selle eest minu mäletamist mööda midagi ei makstud, see oli nagu suur au, mida sulle osutati, et sa nii hea kokk oled 🙂 ja ju siis oli mutte rohkem koos, et oli nagu mõnus seltskondlik üritus see söögitegu.

Suvel vahel vanaema kuivatas räimi või peipsitinti nööril või siis noorem generatsioon sussitas neid suitsuahjus. Need mulle ka väga maitsesid.

Hetkel rohkem nagu ei meenugi, aga seda tuleb küll öelda, et uued ajad ja uued maitsed, aga vanaema tehtud söök oli maailma parim 🙂 . Samas ma ei taha vist eriti mõelda selle peale, kui palju seal TEGELIKULT rasva sees oli… 😛

Avokaadokreem

Posted on

Tegin täna Naistelehes olnud Tarvo Kralli õpetuse järgi avokaadokreemi, avokaado ja küüslauk ja sidrunimahl + pipar ja sool ja nats õli ja kõik lasksin saumikseriga segi. Seda tuleb nüüd leiva peal süüa, soovitavalt täisteraleivaga ja Mann rääkis, et sinna sobivad krevetid ka imehästi sisse. Kindlasti proovin. Kuigi juba ilma krevettideta maitses imehää 🙂

Minu haapsalu lilla

Posted on

Haapsalu salliks teda kutsuda vist ei tohi, kuna seda äärepitsi minu seest mitte mingi nipiga välja ei võlu 🙂 . Aga muidu … valmis ma ta igatahes sain! Hiljuti leidsin talle internetist kaksikõe. Tuleb pisut allapoole kerida seda lehte, siis näete. Kuigi see sall seal maavillasest ja mul Merinos Extrast, vardad nr. 5. Järgmise salli proovin mererohelisest Ogrest teha, mulle tundub, et see Merinos oli liiga löts ja seetõttu ei olnud see kudumiseks just kõige mõnusam lõng. Ogre oma aga tundub suhteliselt jäik olema. Hetkel on varrastel kuusega kuubikukirja roosa Novita Rose-ga. See vist jääb ka ilma äärepitsita, inimvõimetel on piirid 🙂

Kus olin mina kui…

Posted on

Patsifist tulistas mind meemiga. Tundub teine täitsa huvitav olevat…

Niisiis.

Kirjuta, kus olid sina, kui…
***
1. …esimene inimene astus Kuule 21.7.1969?

Minu tulemist tuli veel mõni hea aasta oodata.

2. … John Lennon mõrvati 8.12.1980?

Arvatavasti käisin lasteaias. Vanaisa oli just 70-aastaselt surnud. Veebruaris tuleb tema 100-aasta sünniaastapäev. Tollal ma veel ei teadnud, et täpselt 8.12. 20 aasta pärast sünnib mul esimene laps, pojake. Biitlitest ma ei teadnud tollal mitte muttigi 🙂

3. … Tšernobõli elektrijaamas plahvatas üks tuumareaktoritest 26.4.1986?

Arvatavasti koolis, kui see argipäev oli. Tollal ma veel ei tundnud sõbrannat, kelle isa sinna saadeti. Enda peres oli küll kartus, et äkki isa või onud saadetakse, aga õnneks läks see meist mööda. Sügisel oli metsas selline seeneuputus, mida ei enne ega pärast näinud polnud, käisime käru ja vannidega metsas korjamas ja suurem osa neist seentest müüdi kokkuostu.

4. … toimus Balti kett 23.8.1989?

Olin kuskil Läti piiri lähedal – olime just siis perega tädil Valgas külas ja õnneks oli tädimehel Žiguli, millega saime üritusest kenasti osa võtta. Mäletan siiani seda ebalevat tunnet, kui kästi korrata: “Vabadus!” Kõlas see rohkem tasase pominana mu suust kui korralik skandeerimine, nagu autoga mööda sõitev onu ruuporist karjus 🙂 . Ja rahva tihedus oli sel lõigul selline, et inimene seisis iga 5 m järel. Mäletan jubedat rahvaste rännet enne ja pärast, tunne oli eriti pärast suurepärane, et oled millestki suurest osa võtnud. Koos tädi perega mahtus meid sinna Žigulli siis 6 inimest, lapsed – mina ja onupoeg, tollal 15 ja 11, istusime nähtavasti süles. Rahvast oli väga palju ja igasuguste sõidukitega, palju ka bussidega. Ja sinimustvalged lehvisid. Väga ülev.

5. … Estonia uppus 28.9.1994?

Hommikul avasime sõbranna pool teleka ja sealt näitas nimekirju. Eelmisel päeval oli just olnud pidu, sõbranna 20. a. juubel. Sõitsime mööda Pirita teed nr. 5 bussiga linna loengusse ja ma mõtlesin mere kohal tinahalli taevast vaadates, et õhk on täna hingedest paks. Tuult oli nagu isegi bussi tunda ja seda kõledust ja masendust. Kuigi mul otseselt keegi lähedane seal hukka ei saanud, oli tuntud inimesi nimekirjades ikka palju ja Alendrist oli kirjeldamatult kahju. Kõigist nendest süütutest ohvritest, kes seal hukka said. Ei möödu ühtki laevasõitu, kui ma sellele tragöödiale kasvõi kaudselt ei mõtleks ja neile inimestele, kes seal olid.

6. … printsess Diana suri 31.8.1997?

Tööl. See uudis oli ikka paras šokk, elasin Dile väga kaasa ja vihkasin Camillat kogu südamest. Nüüd mulle Camilla väga meeldib. Mis tema teha sai, armastus on tihti tugevam kui ükski muu asi.

7. … saabus aasta 2000?

Einby rannas rakette laskmas. Noh, ma ise küll ei lasknud, aga väga tore oli 🙂

8. … toimus terroriakt World Trade Centerile 11.9.2001?

Jälle tööl. Vahepeal tundus, et üldse ei saa enam aru, mis toimub, uudised olid kohati vastukäivad, et mitu lennukit veel kadunud on ja kõik olid niivõrd uskumatud, et lõpuks ma isegi kahtlesin, kas see kõik saab tõsi olla. No aga telepilt ei jätnud mingit kahtlust. See oli ikka kohutav. Kartsin, et 3.maailmasõda on alanud… Mingil hetkel tundsin, et närv ei pea vastu ja mõtlesin, et saaks ometi kuidagi koju oma lähedaste juurde… 🙂 Tegelikult ma siis olin just 1. septembrist tagasi tööle läinud oma 9-kuuse pojakese kõrvalt, kuna siis oli ka mingit sorti majanduskriis või midagi ja mu mees oli töötu. Loomulikult tuleb lisada, et 11.09 oli meie 3. pulma-aastapäev 🙂

9. … Michael Jackson suri 25.6.2009?

Hmm, kodus hommikul Delfit avades lõid pealkirjad vastu. No mis seal ikka, mind see eriti ei šokeerinud, ta pole mulle kunagi eriti meeldinud ja tundus pigem rõveda veidrikuna ja poistepilastajana. Ja see, et tal endale 3 last hankis – milleks? Või ma ei tea ka… raha tal oli, lapsi armastas…

10. … milline uudis jäi meelde eilsest päevast või mida tegid eile?

Eile oli meil suur veiseliha-päev, Hr. Abikaasa tegi chili con carnet, mis pidada ülihea olema ja mida me täna siis ka maitsta saame ja eile sõime veel loomalihahautist, mis oli ka väga hea. Uudistest mulle tänased meeldivad hulga rohkem – et Brad ja Angelina lahku läksid 😀 ja et endiselt on külm ja et meie Roosikene sai täna esimest korda kleidi selga seoses sellega, et pluus kole ruttu märjaks muutub ja siis on ebameeldiv olla, siis ma mõtlesin, et lisan ühe kihi riietust veel 🙂

Edasi ma annan Kajale, Parankale, Sirliizile ja Triinule. Aitäh 🙂

Kaitstud: Pooleaastane

Posted on

See objekt on parooliga kaitstud. Vaatamiseks sisesta enda parool:

Kaitstud: Roosi roomab

Posted on

See objekt on parooliga kaitstud. Vaatamiseks sisesta enda parool:

Lumi ja selle rookimine

Posted on

Üldiselt on kiire olnud, päevad algavad lumerookimisega ja teinekord ka lõpevad sellega, praegu ka sajab. Hiiu pargis on juba suuri oksi murdnud ja meil aias ka ühe suurema oksa. Loodan siiralt, et ukse kohal varikatus vastu peab. Täna lehes kirjutas, et Mupo on mõistev ega trahvi neid, kes lund ei roogi. Okei. Ma saan aru, kui inimene ei ole kella 7-ks jõudnud krunti puhtaks lükata, aga kui on näha, et inimene terve talv läbi lihtsalt ei olegi lund rookinud? Mida seal siis mõista on? Või leebe olla? Selliste troppide pärast ei saagi ma lapsevankriga liikuda. Või kui inimesel on 50 cm lai labidas ja ta sellega raja sisse lükkab. Aitäh vaeva nägemise eest. Mõttetu on selline rookimine, katsugu aru saada. Sellistele lajataks ka ühe profülaktilise korraliku kolmetonnise trahvi kaela. Muidu maksimum on kuus tonni. Ma peaks pakkuma end muposse tööle Nõmme osakonda, lume- ja tänavakoristuse osakonna juhatajaks. Aga ma käiks ja taoks neid kuradeid, kes ei oska või ei taha lund rookida. Praegu tundub küll, et mitte keegi sellega ei tegelegi, rääkigu nad leebe olemisest või käimasolevatest menetlustest nii palju kui tahavad. Lumi on ju endiselt rookimata. Ma võiks lähiümbruse aadressid kohe üles loetleda, kus tänaval põlvini lumi ja kelle pärast ma ei saa õue jalutama minna. Sõiduteel võiks ju käia, aga päris enesetapja ei taha ka olla, libe aeg veel peale selle. Ja sõiduteedki on tavapärasemast tunduvalt kitsamad, nii et Vabakalgi tekib kohati kahtlus, kas kaks sõidukit kõrvuti sõitma mahuvad.