Lihtne. Iga päev üks leib. Hr. Abikaasa tõusis koguni öösel selleks, et leiba süüa.
Tundub, et homseks tuleb jälle uus hakkama panna. Metsik leivategu on lahti läinud 🙂
Seekord unustasin sihvkasid lisada. Vähe sellest, äärepealt oleksin ka soola ja suhkru unustanud, õnneks meenus see kohe peale taigna kerkimapanemist, et midagi jäi nagu puudu… ja lisasin kohe. Midagi hullu ei juhtunud.
Rohesilmne Maailm 
oh. Ma hoian ennast tagasi. Veel ei küpseta. Kui ma kord tegin nii umbes 4-5 leivategu, siis oli ka selline tunne, et ma olen leiba täis ja tahan pidevalt uut ja uut teha, et katsetada kõiki hapnemisi ja kõiki vorme jne. Praegu mulle piisab 2x nädalas ciabatta tegemisest. Ja selle liigsöömisega võitlemisest :).
Tuttav tunne 🙂
Sõltuvus võib leivast tekkida.
ennast tundes ma kardan, et ma küpsetan olemasoleva jahu ära ja mis siis edasi saab … kas viitsin uut ostma hakata… 🙂
Ma segasin ükskord öösel juuretist ning kui hommikul silmad lahti tegin meenus, et oih jahu jäi lisamata:)
Ühel hetkel te enam nii palju ei söö lihtsalt 🙂 Kui isu täis. Ma teen nüüd vaid pühapäeviti kaks leiba ja jätkub terveks nädalaks. Algul pugisime küll lollusest, kaks korda nädalas küpsetasin 😀
jah, meil sama kui Sirliizil. algul oli hull õgimine. terve leiva panime korraga soojalt nahka 😀 aga nüüd teen isegi üle 2 nädala ja 4 korraga 🙂
Pane nüüd jah inimeste õrritamiseks siia ülepääva ilusaid musta leiva pilta üles…:S
*ila pühkides ära…:)
ae, leibur, ehk viitsid õpetuse üles panna? selliseid postitusi lugedes tabab mind isu ka ise see temp kunagi ära teha, aga tahaks vilunud inimese nõuandeid…
Ma olen viimasel ajal rohkem tumedad leivad küpsetanud ja lisaks linaseemnetele lisan ka linajahu, linnasejahu muidugi põhiline. Aga mu kaasale maitseb õige rukkileib ilma lisanditeta.
no imelihtne. ainuke raskem koht on see, et juuretist on vaja. siis kui juuretis on olemas, segad tema liitri käesooja vee ja mõningase rukkijahuga ja soovi korral ka linnaseekstraktiga elik maltoosaga, et tekiks keefiripaksune möks, mille jätad soojemasse kohta tuure koguma 12-24h. Siis segad vahutama läinud möksi 6 tl soola ja 2 dl suhrut – ma panin 10 tl. võid veel igasugu seemneid panna, kui tahad. ja siis rukkijahu ja mitmevilja jahu, mul on veski-mati oma. täitsa umbes panin, et tuleks selline paksem möks, aga mul jääb see ka ikkagi vist vedelam kui võibolla peaks. no ja siis lased kerkida ja siis paned leivavormi küpsetuspaberi sisse ja lased veel veits kerkida ja siis 250-kraadisesse ahju, lased pool tundi, siis keerad ahju 200-180 peale ja küpsetad võiduka lõpuni nii kuskil tunni ringis. siis võtad vormist välja, keerad märja käterätiku sisse ja lased jahtuda, siis ei jää koorik hambaidmurdev.
vot jah, ma linnasejahuga ei ole teinud. Itil on spets puuastja leivateoks, tal vist ei lähe isegi juuretist vaja. eks igaühel omad moodused, mulle hetkel see mitmeviljajahuga väga maitseb, tavaline rukkileib mulle eriti ei istu.
Mina teen nii – juuretisele jahu ja 05, l sooja vett ja lasen soojas seista kas üleöö või 5-6 tundi. Miks nii vähe, aga muidu saab minu jaoks happu. Siis lisan rukkijahu, linasejahu, suhkrut, soola. Mina mingeid lisasid panna ei saa, kuna siis ülejäänud pere leiba ei söö. Panen vormi kerkima paariks tunniks või kuni on pool kogust juurde kerkinud. Siis ahi 250 peale, seal küpsetan 10 min ja siis 50 min 200 juures. Ahjust välja ja määrin võiga koorku, siis jääb pehme. See veega leotamine jätab minu meelest kooriku ikka kõvaks.
Age, kui märga rätikusse mähitud leiva lased üleöö seista, ei jää koorik absoluutselt kõva. Aga jah, ma ka olen lasknud üleöö juuretisel seista, mitte rohkem.Ennem jäi märkimata, et juuretise seeme tuleb ka võtta – siingi erinevad koolkonnad, kes võtab vedelast juuretisest, kes kerkinud taignast. Ma olen kerkinud taignast võtnud.
mina teen ka nagu Age. et u 5-6 (harva rohkem) tundi lasen seista. mulle saab ka muidu liiga hapu (pealegi ma ei viitsi mitu päeva jännata). ja ka linnasejahuga teen. mitte maltoosaga. aga ma nii kuuma ahju üldse ei pane. 220 max.