Monthly Archives: november 2009
Mummudeta müts
Vahepeal sai valmis mummudeta müts ühele soovijale. Ootasin kogu aeg ilma, et saaks õues pildistada ja lõpuks ei saanud enam oodata, kuna tuli müts üle anda. Saatuse irooniana oli samal päeval ilus päikseline ilm 🙂 Kuigi Tallinnas vist sadas, vähemalt hommikul, aga läänerannikule jõudes tuli lõunamaa tunne, päike siras ja ainult paar pilvepoega oli taevas.
Pühapäevane Pavlova
Muidu Pavlova nagu Pavlova ikka, ainult et kamakreemiga! Kreemi retsept A.Arro Sepamaa talu 2. raamatus. Ja kuna seapraad ootas ahjuminemist, siis tuli koogikesel ahjust lahkuda ja plaadi peal rätiku all jahtuda. Murenes minu meelest vähem kui ahjus jahtudes.
Mummumüts 2
Kahe mütsi peale kulus kokku 2 tokki Puro ja üks tokk mummumaterjali. Suusi mütsil on all soonik, aga minu omal ei ole. Ühte värvi ostsin seetõttu, et kartsin, et ühest tokist ei tule üks müts välja, aga tegelikult tuleb küll. Üldiselt on eriliselt tore teha selliseid asju, mis endale meeldivad esiteks tegemise mõttes ja teiseks kandmise mõttes ka, ehk et üks väga praktiline ja sobilik müts, sobilik selles mõttes, et sobib – seda juba iga mütsi kohta öelda ei saa 🙂
Mummumüts
Mann tegi endale Purost kena mummumütsi ja kuna mu enda Noro-müts on veel tagasi koju toomata, ja õues juba krdi külm, hakkasin kah mummumütsi tegema. Oli väga mõnus tegemine ja väga hea, et oli, sest mul tuleb teine veel teha. Esimene jäi pisut väike, aga no problemo, milleks siis tütred olemas on 🙂
Kuidas me end paksuks sõime
Lihtne. Iga päev üks leib. Hr. Abikaasa tõusis koguni öösel selleks, et leiba süüa.
Tundub, et homseks tuleb jälle uus hakkama panna. Metsik leivategu on lahti läinud 🙂
Seekord unustasin sihvkasid lisada. Vähe sellest, äärepealt oleksin ka soola ja suhkru unustanud, õnneks meenus see kohe peale taigna kerkimapanemist, et midagi jäi nagu puudu… ja lisasin kohe. Midagi hullu ei juhtunud.
Sokiaeg
Tegelikult oleks tulnud pealkirjaks panna “Tegin sokid”, aga sellest irooniast saan vist ainult mina ise aru 🙂 Või noh, üleeelmine pealkiri oli ju “Tegin leiba”.
Et siis üle 10 aasta kudusin sokke. Tuli isu peale, niikui nägin sügisNovitas Marjaretki lõnga. Eks põhiliselt kudumise ja lõnga pärast kudusingi, villaste sokkide kandmisega on meil nii nagu ta täpselt on. Aga äkki nüüd hakkan kandma, mine tea.
P.S: Ja hakkasin praegu pildi pealt vaatama, et mida hekki, kas üks sokk on lühem kui teine või? Ja mõõtsin üle, et ei ole, täpselt ühepikkused on, lõng lihtsalt mängib 🙂
Rohesilmne Maailm 