On õunal süda ja seemned seal sees…

Üle kõige mulle meeldivad sellised meemid, kus inimesed sinu kohta midagi arvavad 🙂 Ja Oravake, Triangli arvates kibuvits, arvas, et mina olen ilus punane õun! (A)

/Minu meelest on Oravake hoopiski arbuus, kuigi ma ju tean, et arbuusid puu otsas ei kasva :D, aga selline mõnus ja suur (väiksed arbuusid ikkagi ei ole nii head kui suured) ja suhkrune (mitte segi ajada imalaga) ja mahlane-mahlakas on Oravake mu meelest./

Ma veel mõnulen natuke mõttes, et ma jätan endast suure ilusa punase õuna mulje 😀 Ja seoses selle sulni mõttega hakkas kummitama Ruja lauluke õunast.

Aga meem ise siis selline, et:

Vasta kolmele küsimusele ja saada siis osalistele edasi!

1. Millisel puu- või juurviljal on lapsepõlve maitse?
2. Milline juurikas, mari või puuvili on maailma ajaloos kõige tähtsam? Ja miks?
3. Vali kolm blogijat ja ütle, millise puu otsast nemad kukkunud on.

1. Juurviljadest võibolla kaalikas. Mulle maitses. Aga mitte lasteaias pakutud kaalikapuder. See oli üks jäleduse tippudest hirsipudru ja tangupudru kõrval. Puuviljadest aga kindlasti banaan nagu Oravakeselgi, et ikka tõeliselt ihaldusväärne oli see me lapsepõlve aegadel. Ja murelid kindlasti ka. Nendest on veel praegugi raske isu täis saada.

2. Tomat. No mis me ilma tomatita teeksime. Ja mida itaallased enne 18. sajandit üldse tegid ilma tomatita, pizza ilma tomatikastmeta, ma ei kujuta ette. Mida me teeksime ilma kõigi nende mõnusate tomatitoitude ja tomatimahlata… või ketšupita 🙂

3. Ollallaaa 🙂

Triibik on kiivi – alles teda lähemalt tundes/lahti lõigates saad aimu huvitavast ja eripärasest pehmest mõnusate maitsenüanssidega sisemusest, mis pealekauba värskendavast c-vitamiinist pakatab. Üks guugeldus kiivi kohta, mis oli mulle uudiseks: Kiivis leiduv ensüüm aitab hästi pehmendada loomseid valke, kui määrida sitke liha mõlemale poolele kiivist pigistatud mahla või katta pind puuviljaviiludega. Seda võib teha ainult 10 minutit, siis tuleb liha kuivatada ning otsekohe kuumtöödelda – vastasel juhul võib liha muutuda pudrutaoliselt pehmeks.

Kajakas on punapõskne virsik 🙂 Virsik on väga hinnatud puuvili nii kauni välimuse kui mahlase viljaliha meeldiva maitse tõttu. Kuldne üldmulje, süües aga ei tohi unustada, et keskel on kõva kivi! Ja millise kompoti tast veel saab! 😀 Ja koogi.

Mann on grenadill ehk passion. Nimi juba ütleb palju. Kirglik ja eriline, samas hea 🙂

Sileda läikiva koorega passion on toores, söödavaks muutub see alles siis, kui koor muutub kortsuliseks, vili on aga raske ja koor väga kõva. Toasoojuses küpseb toores vili nädala jooksul.

Maitse poolest peetakse passioni parimaks troopiliseks puuviljaks. Kollane viljaliha on magushapu ja aromaatne, meenutades maasikat, ananassi ja apelsini. Sisu süüakse enamasti lusikaga otse koorest, püreeritud sisu saab kasutada magusroogade ja kastmete valmistamisel, kohupiimasegudes, pudingites ja kreemides, magusates tarretistes, kokteilides ja punšides.