Elu pimendatud linnas

Täna hommikul tööle tulles ei saanud esimese ehmatusega arugi, milles asi on. Kõik oli kuidagi pime ja sünge, tuul oli kõva ja vihma sadas. Tänavale jõudes sain aru – tänavatuled ei põle. Esimest korda ka Nõmmel. Pargi tänaval kasutasin kaugtulesid, Vabakal näitasid teed vaid kollast plinkivad valgusfoorid, aga ikkagi oli nii pime, et aru ei saanud, kus sõidan, proovisin kesk teed rihtida, sõiduradadele ei proovinudki pihta saada.

Siinkohal oleks sobilik tsiteerida Raisakotkast filmist Jääaeg 2: “Hea uudis on, et teid sureb palju. Hea uudis, aga mitte teile!” Kui mõni helkurita inimene oleks juhuslikult otsustanud sõiduteed ületada, ma poleks teda mitte näinud ka. Sel hetkel, kui aiast välja tagurdasin, möödusid minust kaks tontlikku kuju. Kui ma poleks neid ka varem hommikuti möödumas näinud, ma oleks ikka väga hirmul olnud. Sest mitte kõik pimedas kondavad tüübid pole nii rahumeelsed kui need kaks.

Nii et jah, palju õnne, linnavalitsus. Järjekordse pläkiga olete hakkama saanud. Või võib siinkohal linnapead isiklikult tänada, need teised on niikuinii seal vaid dekoratsiooniks taga.

Ainuke lootus on hetkel IRL-i peal, et nad suudaksid sügisestel valimistel kui just mitte võita, siis vähemalt hästi esineda. Siis säilib nagu pisikegi lootus, et maamaks kaotatakse. Lasnamäe venelastel on muidugi maamaksust poogen, aga meie, väikeste lastega pere, rahakotist röövib see aastaga 5 tuhat krooni. Ja krunt ei ole meil mingi ülemõõduline lahmakas, vaid täitsa tavaline pisike Nõmme aed. Oleks seda raha nagu mujalegi panna kui Savisaare taskusse toppida. Sest näiteks teederemondist sealt kaukast ju enam midagi välja ei võeta, kogu papp pannakse propaganda alla, antakse kasvõi Tähismaale järjekordse paskvilli kirjutamiseks. Saab näha, kaua see propaganda neid veel vee peal ehk võimu- ja rahakraanide juures hoiab.

Kaunistame kotti koos Kajakaga :)

Selline pisiprojekt meil käimas, Triibikul ka kott olemas, aga veel kaunistamata, Kajakal kenasti valmis, tikitud Pitsu ja Pardiga. Mul said koti peale kunagised lilltikandi tööproovid. 

Murphy

Ükskõik, mida ma ka tegema ei hakkaks, ikka saab lõng liiga vara otsa! Seekord on siis järg pruuni Novita Bambu käes. Veimevakas müüdi vist Bambu soodushinnaga läbi, igaksjuhuks lähen ja uurin asja. Sest KOHE oleks ju vaja. Või noh, põhimõtteliselt võib ju vahepeal vahelduseks ka teistsuguse värvikombinatsiooniga ruute teha. Ruuduheegeldus ruulib.

EDIT: Kus häda kõige suurem, seal abi kõige lähem – mulle kõige lähemal elav blogija Krista käis just ja tõi puuduva toki ära 🙂 Aitäh veelkord!

Weggie cleaner

Loodetavasti sai nüüd kirjapilt õige, aga eile nägin sellenimelist pihustipudelis vedelikku puu- ja juurviljaosakonnas Selveris müügil. Tegemist siis puuviljade-juurviljade puhastusvedelikuga 😀 mis puhastab neid igasugu saastast, vahadest ja pestitsiididest. Pidavat olema 100% looduslik, sisaldades samas anioonseid aineid. Hind 110.- Mul miskitõttu puudub usk selle imettegevasse mõjusse.

Kaitstud: 7 tõde

See objekt on parooliga kaitstud. Vaatamiseks sisesta enda parool:

Parool:

Punane kampsun

Talve Novitas paelus mu pilku üks kena tüdrukute kampsun ja otsustasin sellise ka Suusile kududa. Mõeldud-tehtud. Kuni sinnamaani, kui varrukate viimases veerandis lõng otsa sai. Õnneks seda müüdi veel Maksimarketis, kahjuks küll 100.- tokk, aga mis teha. Saingi kampsuni valmis. Ja nüüd siis – kogu maailma pettumus ja ka mõned vandesõnad – see krdi kampsun on lai mis lai! Kus oli mu silmamõõt varem? Või ma arvasin algul selja-ja esitükid koos kududa ja unustasin selle sujuvalt vahepeal ära? Ma ei usu. Sel juhul ma oleksin koheselt ka nööbiliistu peale mõtelnud ja seda ka teostama hakanud. Pluss veel see, et kokkuõmblemise ajal selgus, et esitüki õlaosa on tagaosa omast nii 1/3 võrra laiem. No ma ei taha rääkida. Selle ülejäänud osa õmblesin tagumise kaelakaare külge ja see jäi isegi nagu õlakumerusena mängima, midagi jubedat ei ole. Aga kandmine peab küll vist vähemalt nii paar aastat ootama. Või siis teine variant, et Eliise saab endale soovi korral kampsuni 🙂 Vabanduseks võib vaid öelda, et see oligi selline alt laienev lõige. Ja seljas hoiab täitsa kenasti. Aga tasub veelkord meelde jätta, et need Novita õpetused… neid tuleb kärpida-kärpida-kärpida. Silmuste arvu pean silmas. Ma koon võibolla lõdvemalt kui keskmine inimene, aga ma ei koo NII lõdvalt, et selle tõttu valmiv ese paar-kolm numbrit suurem jääb. Antud kampsiku tegin nt 110 suurusele. On ta jee. Ühe topi puhul, mis endale tegin, võtsin ka julgelt 20 silmust nii eest kui tagatükilt vähemaks ja siis oli paras.

Nüüd on mul kampsunitest selleks korraks korralik kopp ees. Või et kui suudan oma silmamõõdu jälle fookusesse ajada ja ühe puuvillase soojemate ilmade jaoks teha, lõng sai kunagi ammu valmis ostetud ja selle võiks ära kududa, topiks ta enivei liiast jäme.

Kollakas orhidee

Mu uusim lilleke, roosa mütsi eest saadud 🙂 

Valge kuuking seevastu mul väga koledaks läinud ja lehed pehmed tal, ei tea, kas läheb välja või mis. 

Õnne retsept

Selline jutt siis, muu hulgas ka õnne retsept 🙂

Roosa müts

Lõng: Rowan Baby Alpaca

Vardad: nr 4.

Suusi poseerib naabrinaise mütsiga 🙂 Naabritüdruku müts sai samasugune, ainult veidi väiksema lillega, lõnga kulus täpselt 2 tokki kahe mütsi peale.

Aga mina sain nähtud vaeva ja tehtud töö eest orhidee! Sellest tuleb ka kindlasti pilt, mul oligi viimasel ajal tunne, et orhideesid võiks rohkem olla 🙂

Kevad

Täna ma päevitasin 🙂 Noh, nägu päikse poole püsti ja nii tore, soe tunne. Vahtramahla panime tilkuma. Tee peal autode all on kaks hästi sügavat lompi. Pärnu maantee Selverist kuni Nõmme raudteeni on nagu ülesküntud uudismaa vaheldumisi pisikeste tiikidega. Selveris müüdi sinimerikarpe hinnaga 38.- kott ja doradod olid ka 38.- kg. Võtsin mõlemaid. Kaks kala 18.-, võrdluseks kõrvale, et Feli 1 lõhesteik läks 25.- maksma. 

Selline ilus, roiutav kevadilm on, õues ei ole veel kahjuks suurt muffigi teha, külm tuul ja loigud-loigud-loigud.