Sellise pealkirjaga raamatut otsige alates homsest raamatupoodidest ja -lettidelt! Tegemist on Mihkel Raua mälestusteraamatuga, katkendeid sellest võis lugeda tänase Ekspressi vahel olevast rocki-erist. Vapustavalt mahlane ja mõnus tekst 🙂
Kes vande- ja roppe sõnu kardab, ärgu lugegu 🙂 Mina igatahes ostan selle, Eestis sellist raamatut veel kirjutatud pole!
Rohesilmne Maailm 
Issand, kas Raud on juba nii vana, et mälestusteraamatut kirjutada :O
küllap ta kirjutab ennem ära, kui toonased sündmused meelest lähevad 🙂 neis katkendites on juttu 1988-st aastast, mil ta suhteliselt noor nolk veel oli.
Ma juhtusin eile kuulama raadiost Jaagup Kreemiga intervjuud. Seda kuidas ta armastab lugeda luulet ja kuidas tema eakaaslased seda kummalist kiindumust läbi elu narrinud on. Arvestades tema tausta oli seda nii armas kuulata.
Ta mainis ka Rauda, kui Eesti ühte asjalikumat muusikakriitikut. Et kui ütleb sitasti, siis alati ka põhjendab.
Mitte nagu Saaremäe, kes olevat TErmika esimese plaadi kohta öelnud, et plaat oli nii sitt, et taht teist isegi kilest lahti võtta :D.
Ühtlasi soovitan lugeda omalt poolt Juhan Viidingu mälestuste raamatut, kirjutatud tema õe poolt. äärmiselt südamlik ja hea on see.
Väga hea soovitus, hoian silmad lahti 🙂
Tarandi raamat oli küll mõnus. Selline, mida ei tahtnud käest ära panna.
Minule tundus Tarandi raamat väga hinge ei läinud. Samas ei oska ma end suhtestada inimesega, kelle vend ennast tapnud on. Aga suuremat jagu süüd ema kaela veeretada ei tundunud nagu eriti aus minu jaoks.
väga hea reklaam Anu. Ma ostan selle isadepäevaks. Ise poleks avastanud.
mõnulesin eile ekspressist katkendeid lugedes. raud ju eakaaslane (või aastakese vanem) ja noh, kui tema oli selle sees, siis ma vaatasin seda kõike kaugelt kõrvalt ja ikka ilus lugeda noorusajast :). sellel 88 rocksummeril sai ka käidud ja pärast jalgsi läbi Tallinna Mustamäele mindud. kindlasti läheb raamat ostukorvi.
Tarandit lugedes ma olen mõelnud, et JV sündis ses mõttes valesse aega ja kohta, et nt Kreemiga võrreldes oleks tal võinud ju kah v punk elu olla. Esiteks nn vana kooli vanemad ja korralikust kasvatusest iga hinna eest kinni hoidmine, kitsad olud. Ja mis kõike seda sugugi kergemaks ei teinud, oli pesamuna poisi roll.
A mis ma ikka siin anu blogis neid raamatu muljeid heietan :), kui lõpuks läbi saab, siis kirjutan omas pikemalt ehk.
heieta ikka. tore on ju lugeda 🙂 ma arvan üsna samamoodi. teen pisikest reklaami siinkohal, et 16 nov peaks olema nõmme kultuurimajas mari tarandi kohtumine lugejatega.