Olles hetk tagasi läbi sirvinud Ekspressi sellenimelise lisa, sai minus ennegi pesitsenud veendumus selge sõnastuse – mina ei taha endale moodsat kodu! 🙂 Vastupidi, kõik moodne tuleb oma pesast eemal hoida. Kui just ei taha elada nagu muuseumis. Vannitoas olev mosaiiksein on ju lahe, aga no kesse viitsib… ja kui palju see veel aega ja vaeva ja raha nõuab. Samas meenub kunagi Kodukirjas olnud Anni Arro ja Ivo Uukkivi kodu, kus oli ka isetehtud vägagi lahe mosaiik. See oli soe ja mõnus vaadata. Moodsas kodus on aga vann keset vaheseina (kuis neil seal külm ei hakka? isegi vannikardinat pole, kes vee maast kuivatab?); kohta, kuhu rätikuid riputada, pole; süngetes toonides elutuba… ahh, ma ei tea…
Triibik hiljuti arutles ka sel teemal.
ma olen reeglina ka nn. vanade kodude fänn.
kuid kohati tuleb mul ilmsuur igatsus sellise kodu järel, kus mõni üksik mööblitükk ja kõik igatepidi steriilne. eriti käib see tunne peal siis, kui ma koristama asun.
meil on J-ga kasutusel termin uuekunstimuuseum. sest just nii osad kodud välja näevad. mulle ka ei meeldi.
muide, kas olete kursis, et popimates kodudes on esikukapi sahtlis (kus meil igasugu laga, nt vana lutt, postkastist tulnud pahn, erinevad eiteamida avavad võtmed jmt) sokid! täiesti tuttuued. ja need siis antakse külalistele jalga! et põrandat oma higiste sokkidega ei määriks. sussid on totaalselt out! kusjuures neil sokkidel peab ka värvivalik olema!
hissand 😀 kas sa oled ise kogenud seda???
meil on esikukapisahtlis kingaviksid ja samuti mingid vanad võtmed 🙂 jms kräpp.
mul oli sama mõte, et Karin, kas sul on kuskil nõnnahästi läinud?
mul endal kahjuks ei ole 😦 aga ma tean paari inimest, kellede kodus nii on. ja päris lähikonnas ühte, kes alati arutab, et huvitav, millised sokid ma seekord võtan 😀
hmm, huvitav, kas siis vanad sokid pestakse kohapeal puhtaks vahepeal 😛 või antakse kilekotiga kaasa, nagu lasteaias märjad püksid 🙂 või et pärast paned oma isiklikud juustud jälle jalga tagasi… appi-appi, aga ju siis peab tore pererahvas olema, et ikka külalisi jagub vaatamata sokialandustele …
eiei, need käivad oma sokkide peale! nagu kilesussid või nii…..
oh jumal-jumal, mida mu vanad kõrvad veel kuulma peavad. meie juures tuleks külalistele muidugi midagi jalga anda, et nad oma jalgu ära ei määriks, mitte vastupidi. peaks ikka tegema sellise kasti nagu vanasti muuseumides, kus inimesi sunniti jalga siduma neid jubedaid kaitsevärvi konni, nagu me neid nimetasime.
moodsa kodu moodne kodu oli jah boooooooring vaatamata vanamööblile, mis seal kuidagi kaotsi oskas minna.
aga mul ikka on seesama küsimus mis kunagi cosby showd ja teisi ameerika sarju vaadates – et kuidas nad ikkagi poriselt tänavalt kingaga tuppa tulevad kõik. või puudub seal pori?
Moodsas kodus ei ole pori sest moodne inimene ei käi poristes kohtades. Samas on äkki kummisokid porikingadele otsa tõmmata anda. See teine sahtlike siis sokisahtli all.
Mulle meeldib selline kodu, kus on palju nunnasid asju, mida köögiriiulilt leida. Ja tolmu on ka. Ja lapse mänguasjad on kogu aeg laiali. Ja köögipliit vajab pidevalt pesemist. Moodsa kodu perenaised ei pea pliiti pesema, sest neil on a) keraamiline, mille peal ei tohi midagi teha, sest see läheb mustaks; b) nad ei tee moodsas kodus süüa. Moodne on süüa mujal. Näiteks teise moodsa kodu perenaise juures õhtusöögil, jalas moodsad määrimisvastased sokid. Teise moodsa kodu perenaine tellis tegelikult toidu väljast.
Ah ma olen nii õel praegu
ah kui nauditav lugu, triin 😀
mul on keraamiline pliit, aga mul on ka mr. muscle, mis selle pliidi jummala läikivaks teeb. iseasi, kui tihti mul meenub seda kasutada 🙂
aga muus osas – meil on ka suures toas 4 riiulit, kus lisaks köögi omale hulgaliselt pilte, ilukõrvitsaid, isetehtud keraamikat, viinaleotises rannakivikesi, isetehtud ehteid jm staffi. mänguasju muidugi ka. tolm – pssst! – ei paista selliselt antiiktamme värvi riiulilt välja 🙂
ma tavaliselt ka katsun susse pakkuda külalistele, aga väga vähesed tahavad.
a mina ei paku susse :S meil polegi niipalju susse 😀 ühed minu omad, aga need on ikka juustud juba. kus ma siis pakun selliseid. kunagi keegi rääkis, et külalistele oma susse pakkuda on sama, mis pakkuda oma hambaharja 😀 eks need rääkijad nüüd pakuvad sokke hoopis 😀
mina olen jälle mõelnud, et kas neil a) käib kohutavalt vähe külalisi b) nad ilmatu/suisa ebainimlikult rikkad c) upuvad sokkidesse. sest kui igakord uued sokid pakkuda, mis nad siis vanadedega teevad? kui see ei ole tarbimishulluse tipp, mis siis veel on???????????
No täitsa lõpp ikka. Aga ma selles loos samastuksin küll kõige paremini Triibikuga:)
Kuna mina olen Evelyni juures käinud, siis teatan, et ta valetab 😀 Neil on äge ja puhas ja väga stiilne kodu! Mingeid konnakaste ei täheldanud!
Üldiselt ajal, mil mind autoga igale poole sõidutati, siis ma võisin ka vabalt kingadega vaibale astuda, ei pidanud pori sees käima.
ma ei leidnud seda mr. musclit Anu. See vist pole jälle Kristiine kaup 😦 Ja sestap mu keraamiline gaasipliit pole teps mitte moodne 🙂
Mul meeldib moodne kodu (ehk just mitte päris endale). Aga meeldib just selle pärast, et seal on kerge koristada ja kõik on mõnus ja steriilne. Aga meile täiesti püüdmatu variant. Ma alati mõtlen, et kuhu sellises kodus pannakse asjad? Kus on kapid ja riiulid? Kus raamatud? Aga ju nad saavad hakkama. Ainult meie elame oma asjahunniku otsas kust tolmupühkimine võtab pool päeva aega 😦
Sokid külalisetele tundub küll pisut jõhker. Kuigi mul olid vanasti (ülikooli ajal ühes külmas korteris) ühed nö külaliste villased sokid. Ja need läksid küll kaubaks. Ja siis see ei olnud imelik. Tänapäeval vist ei julgeks küll pakkuda. No see hambaharja teema. Hm.
triin, see mr. muscle on valge lapik plastpudel sinise korgiga, ja tubli poole väiksem, kui tavamõõtmetes nõudepesuvedeliku pudelid. ta võis sul vabalt kahe silma vahele jääda.
üldiselt, kui külaline on selline mittepeps ja tore inimene, siis pole ka mingi probleem talle sokke anda, kui ta seda küsib, või külmade põrandate puhul nt ma olen ka pakkunud. aga et kohe selline kord teha, kus kõik sokid jalga saavad, no mu meelest see on nõme, tõusiklik märk sellest, et minu kodu, kallid kodanikud, on teie jaoks lihtsalt liiga hea – või teie minu kodu jaoks liiga halvad. siis peaks juba lastega külaliste puhul ka lastele kindad kätte andma, et sõrmejälgi kuskile ei jätaks.
no ma usun nendesse kodudesse mingite plätserdavate tittedega ei saagi. need jäägu ikka oma hoidjaga 😀 tõusiklik muidugi. asjade-ja tarbimismaailm. me ei peagi seda mõistma, sest see ei ole meie maailm 🙂
Mul on ühed sugulased, kes alati võtavad oma sussid kaasa kui külla lähevad :).
Aga no see sokkide teema on ikka naljakas, iccc. Õnneks käivad mul külad ca kord aastas
Ja meil siin positljon, kes devuska nomer 1 – alati marsib igale poole sisse välisjalanõudes. Just nagu kiirabiarst. Isegi kui Lindakene väikene oli ja roomas köögipõrmandu pääl, siis postiljon marssis sügisel kööki välisjalanõudega, et postipakile allkirja võtta või tähitud kirjale.
Eks ma sis pani tsäivee kah kohe üles ja pitsi kallasi talle- see komme kui pensioni toob külamutikestele või tähitult koju midagi ekstra.
Kusjuures siin on kohe külalislahkuse tunnusmärk kui pererahvas ütleb tulijale, et “nakakui är võtma jalast, las on, las on”.
Võijummal, ma nüt katkun koridorikapi tühjaks ja osta sinna sokke egätsuguseid! Külarahvas saa kah tiida kuis tulõ ellä!
see on küll hea mõte Anu, et lastele kindad kätte 😀 Muidugist on seda rohkem vaja kui sokke. Järgmine tase on see saunalapats tagumiku alla – kui kuhugi istud. See oleks ka lahe 😀 Või kittel peale. Veelgi lihtsam. Ikka ropp ja rõve see elu. Eriti külalistega 😀
Aga sussid kaasa – see on minu jaoks ok. See komme on pärit sellest ajast kui põrandad olid külmad.
😀 nüüd läheb ikka juba väga naljakaks. kindlasti ei tohi unustada kilemütse pähe!!!!!! keegi ei taha ju endale koju mingeid võõraid karvu!!!!
need külaliste sokid on esialgu ootamatu, aga natuke mõeldes hügieenilisem variant külalistele pakutavatest sussidest. ei tahaks eriti näiteks mõne onu Oskari jalaseent endale. ja sokke saab erinevalt sussidest kenasti pesta. iseasi, et mul pole eales olnud susse külaliste jaoks.
me vanasti võtsime ka küllaminnes sussid kaasa, vanaemal oli siuke pisike kott, meil oli külaskäiguks muhu sussid.
No sokisahtlit selliseks tarbeks minu koju ei teki. Ei ole ka kodu moodne, üks tõsine segasumm ja suvila. Aga jalga olen andnud küll sokke, villaseid sokke. Ent siis on need võetud kapinurgas olevast kotist, oma kootud varudest, ja kandja on nood pärast ka endale saanud. Kui keegi üldse sokke jalga vajab.
Kindaid lastele ei jaga. Meil on noid väikeste käppade ja käekeste jälgi nagunii rohkem kui kokku lugeda jaksab, mis seal´s enam.
Siin välimaal pole pori jah, siin saab näiteks edukalt kanda ka seemisnahast saapaid ja kingi peaaegu aastaringi. Saapaid näiteks tibid kannavad ka kesksuvel, et moodne või nii. Ja meie tänavat näiteks usinad perenaised pesevad tihti aiakastmisevoolikust tuleva veega. Paar päeva tagasi sain ka mina sahmaka vett omale, sest üks perenaine mind ei näinud oma lillepõõsaste tagant. Aga sest polnud midagi, väljas on soe veel.
Samas pean ma tunnistama, et kõigi kohalike eestlaste kodudes (kus mina olen käinud) ilusti võetakse ukse juures kingad jalast, ka nende ameeriklastest mehed ja külalised võtavad kingad ära. Ja paaris juutide kodus samuti. Aga ühes rootsi päritolu ameeriklase kodus jällegi me ei võta kunagi jalanõusid ära. Ja liibanonlase juures ka ei võta.
ühesõnaga, sellele sokipakkujale tuleks öelda, et tead, ole õnnelik, et me vähemalt saapad jalast ära võtame 😀
ma olen ka hakanud siin shotimaal külla minnes oma villaseid sokke kaasas kandma. sest susse pole inimestel pakkuda. õnneks kampsuneid on neil vähemalt mõni olemas. inimesed ei küta oma kortereid üldse, mina saan külmakrambid kohe esimese 15 minuti jooksul. õues on soojem kui kodudes…