Monthly Archives: september 2008
Hull tuul
Männiokkaid musttuhandeid alla lendleb tuules…
Hea tunne on nööril lehvivat pesu vaadates. Pesin ka joped õrnpesu programmil ära, tahan Feli Lenne maha müüa. Nr. 122 oli eelmisel aastal veel üsna ok, aga sel aastal lootusetult väike. Nüüd nad tilguvad seal nööril. Õhtuks kuivaks 🙂
Küll oleks tore, kui kõik sügisilmad oleksid päikselised. Öösiti võib sadada ka, nagu näiteks täna öösel juhtus.
P.S. Tegelikult võib öelda, et täna on männiokka torm. Lainetena peksab neid vastu tuulepoolseid aknaid. Ennem, pesu tuppa tuues, jäi üks prilliraami külge püstiselt kinni 🙂
Some rules have ment to be broken
Olgugi, et suure suuga lubasin mitte enam sel hooajal seenele minna, tegid ilus ilm ja naabrinaise kutse oma töö. Veetsime mõnusa päeva metsades. Saime vanast kuust hoolimata lehter-kukeseeni päris ägedalt ja vanu kuusekaid ja võikaid ka salatijagu. Hetkel küpseb ahjus seene-kapsapirukas ja ma vesistan suud niikaua. 😀 Homme hakkan kapsarulle tegema, kuigi ei suutnud vastu panna kiusatusele ka verivorste osta – 2% rasva ja porgandiga verivorst – kõlab ju uhkelt!
Kapsapirukas
Ära tegin! Isutas see asi mind juba sellest ajast, kui Mann oma blogis lahkelt retsepti jagas. Minu jaoks tundus kapsapirukas seni paras tuumafüüsika, aga olles Manni vanaema tehtud pirukat söönud ja kiitnud, teadsin ma, kui hea see on. Ja siis kui Mann veel tegemisõpetuse üles riputas, oli esimene ohoo-emotsioon see, et jess! pärmitainast ei lähegi vaja! ooo kui lihtne!
Kuna mul oli miskitõttu meelde jäänud, et seda tainast kohupiimaga tehakse, oli mul külmkappi paar pakki varutud ja seega oli vaja kohupiim ära teha. Suureks rõõmuks leidsingi Mannil viidatud Kiilikese blogist kohupiimataina retsepti ja mis eriti hea – selgus, et see tainas ei jää käte külge kinni ja seda on ülihää rullida. Sisuks mõõtsin oma uhiuue kaaluga täpselt kilo kapsast. No on ikka kaal hea asi, kust ma muidu oleks teadnud, et mu kapsapea kaalub 2,6 kg? Ja sellest siis veel kilo välja mõõta. Teinekord päris kilo ei pane kapsast, 900 on paras. Linaseemneid uhasin sisse kah. Esimese vasika nime vääriliselt tuli kohati liiga paks, st et sisu oleks pidanud ühtlasemalt, ühepaksuselt jagama ja taina enne rullimist neljakandiliseks pätsiks tegema, et siis olekski kohe ristküliku ehk välja rullinud.
Teine tore asi oli see, et Tondi Selverist leidsin värsket pangaasiuse fileed. Tondi Selver on nüüd mu uus lemmikpood, seoses Feli trenniga pean seal enivei paar korda nädalas aega parajaks tegema. Ja tundub, et vähemalt kala- ja lihalett on seal palju ägedama kaubavalikuga, kui Järve Selveri omad. Niiet kui me poleks söönud pangaasiust ja jääsalatit balsamico ja küüslauguga ja kartulit, siis oleks meile kindlasti rohkem kapsapirukat sisse mahtunud. Aga siis ongi hommikul ning ka homme lõuna aal muretum 🙂
24.09
Tihased möllavad akna taga – männitüve küljes ja murul ja põõsastes ning mul on tunne, et ma peaks neile süüa panema. Tegelikult muidugi ei pea – väljas on ju soe ja ilus päike, küllap nad otsivad ussikesi.
Rohesilmne Maailm 