RSS-voog

Monthly Archives: juuni 2008

Lõhnav kuslapuu

Posted on

Ta lõhnab tõesti! Kusjuures ühe minu lemmiklõhna – paburitski ehk kukerpuu õie lõhna järgi. Ma isegi ütleks, et see on 1:1 sama lõhn. Edaspidine plaan (ühtlasi ka pisike vihje sünnipäevalistele 😉 ) – ma tahan kogu kuuri seina nendega katta. Lõhnavate kuslapuudega. Siis on mul lõhnav kuurisein.

Ma tahaks

Posted on

…et mu auto oleks minu käsutuses. Hetkel sõidab sellega Hr. Abikaasa, ning kogu aeg on selline sunnismaise tunne, et küll käiks ja sõidaks, aga ei saa. Samas saab edukalt ka ilma autota hakkama hetkel. Kui veel jalgratas oleks, küll oleks hea!

…et mul tuleks käsitöö isu peale. Hetkel ootab Cocosest topp kokkuõmblemist ja kaeluse ja allääre heegeldamist. Koera saba, aga üle ei saa. Kindlasti on selles oma osa Penny Vincenzi triloogia “Ajastu ahvatlused” viimasel osal, mis küll kipub ilmselgelt venima (kolme osa 6 raamatut) – nt ei saa üks peategelane oma jobust ja valetajast meest kuidagi maha jäetud, aga no eks elus kipub ju teinekord samamoodi olema. 

…et mul oleks teine korrus koristatud ja aknad pestud. Aga tegelikult on mul puhkus ja miks mitte endale lubada raamatulugemispäeva?

Hvar

Posted on

Kirjutaks siis pisut reisimuljeid ka.

Seekord oli meil vihmaõnne. Esimest korda mitme aasta jooksul! Juba Dubrovnikusse teel olles teatas lennuki kapten, et Dubros tibutab vihma ja sooja on +16. No tore, meil oli just siis olnud paar palavat ilma, moraali kiskus pisut alla küll see vihmavärk. Aga noh, see oli alles algus! Paar päeva tuli ikka lauspadukat ja müristas, ilm iseenesest oli aga enamvähem soe. Sellist asja, et päris pilvitu oleks olnud, eriti ei olnudki, vaid viimased paar päeva olid sellised lõunamaa suve moodi, et higiseks ajab ja palav-palav-palav. 

Ujuda õnneks saime ja lapsed kasutasid seda võimalust meelsasti, Suusi ainult erilist veelembust üles ei näidanud, niisama möllas kalda ääres oma paadiga. Allergiat kah erilist ei tulnud, mis on väga tänuväärne, ju siis tabletid ja kreem ja mõned ilma mereveeta päevad aitasid. 

Mis oli uudne, oli see, et Hvaril oli palju kohti, kus olid metsatulekahjud olnud. Või siis maastikupõlengud, moodsalt öeldes, kuna metsa seal meie mõistes ju pole eriti. Ma ei kujuta ette, kuidas nad neid tulekahjusid kustutasid, enamus ju järskudel mäekülgedel. Ja põlenud puud seisid endiselt püsti, mõnes kohas vaid mustad tüükad, mõnel pool aga lihtsalt pruunid piiniad, okkad kah küljes ja puha, ainult et mitte niisama kuivanud, vaid põlenud. Ma küll ei kujuta ette, kuidas need okkad siis ära ei põlenud, võibolla lihtsalt käis tuli sauhh! üle ja puud said liigselt kahjustada. 

Stari Grad oli meie nö. kodulinn ja kodukülaks Rudine, kus elamine oli täitsa külasüdames ja väga mõnus, korralikud konditsioneeriga toad ja kõrvalmajaks külakirik. See põhjustas meil muidugi hulgaliselt religioonialaseid küsimusi ja teemaarendusi laste poolt, kuna kirikuuksel olid trelluksed ja sai vabalt sisse vahtida. Näha olid apostlite kujud, altarimaal, mis kujutas Neitsi Maarjat jumalalast süles hoidmas ning puuskulptuur Jeesus ristil rippumas. Põhiline küsimus oligi, et “Miks Jeesus tapeti?” aga ka “Kuhu Jumal maetud on?”, “Miks Jumal Eestimaa hülgas?” (No kust nad selle peale tulid? 🙂 ) jne. 

Igatahes, Stari Grad oli väga mõnus linnake. Hvar oli suurem, kuid kuidagi rahvarohke. Parkimisega olid seal ka suured probleemid. Aga kindluses käik oli vägev! Mitu kilomeetrit /tundus vähemalt nii 🙂 / ülespoole rühkida, küll trepist, küll mööda siledat maad. Aga iga astangu ja käänaku peal avanes aina suurepärasem vaade linnale ja merele ja lähedalasuvatele Pakleni saartele. 

Teine lahe panoraam avanes Hvari lähedal Viras. 

Teed olid nagu ikka jubedad 🙂 Saare läänepoolne osa oli ses mõttes päris tore, et teed ja tunnel olid väga brood. Aga ida suunas minev maantee oli karm – me lapsed oksendasid nii tulles kui minnes, varusime targalt kilekotte autosse ja Felil oli terve teooria ja biznesplan oksekotindusega seoses 🙂 Tagasiminnes oli me ees seis, kus matkaauto ja kaubik seisid kõrvuti nii, et kaubiku ratastel enam sentimeetritki asfalti kõrval polnud. Aga kus lõppes asfalt, sealt algas püstloodis kuristik! Ja ei mingit ohutuspiiret. Normaalne. Need teed panid ikka tõsiselt elu ja surma küsimuste üle mõtisklema, samuti Zavala tunnel, mis oli nagu kaevanduskäik, kalju sisse raiutud. Täpselt nii lai, et sõiduauto sisse mahub, no veoauto vbla läks ka, aga ikka väga karm ja pime tunnel oli. Klaustrofoobikute õudusunenägu…  Selle tunneliga oli veel ekstreemi pisut, kui käisime saare kõrgeimal tipul. Päev oli jube tuuline, nii et hommikul juba luugid lõgisesid ja tõeline marutuul, aga mäe otsas oli see veel eriti karm, nt kätt pildistamiseks paigal hoida polnud eriti võimalik. Ja tagasiteel läks Manni auto karter vastu kivi katki ja õli hakkas välja jooksma. Tunnelis hoidsime hinge kinni, et kas jõuame läbi või jookseb mootor ennem kokku. Ja et kui see peaks tunnelis juhtuma, mis siis saab…Õnneks saime kenasti läbi ja kolisime kohe peale tunnelit kõik meie autosse ümber. Aga Manni auto “suvitab” siiani saarel paranduses.

Mis on fakt, et veinid on seal regioonis lihtsalt suurepärased!!! Ja pohmell väga harv külaline. Täitsa imelik kohe. Söögi osas tegin uue topp viie: škampid buzara-kastmes on raudsel esikohal. Škampid on siis hiidkrevetid. Või merevähid? Krt neid teab. Pragu on mul täpne järjestus juba üsna umbmääraseks läinud, aga toppviide kuuluvad veel teod, molluskid, octopus-salad ja … midagi oli veel. Nohh, kohalikud friikad ja pizza on ka väga head muidugi. 

Tagasitulles veetsime õhtupooliku Dubrovnikus, see linn on tõepoolest Aadria mere pärl. Tundus küll, et hooaeg polnud veel alanud ja paljud restod alles kinni, aga süüa me saime ja parklakoha põhimõtteliselt vanalinna väravas ja … imetore! 😀

Pildid siin! 

5

Posted on

Jess, ma sain nüüd oma readeri läbi loetud ja vastan ka küsimused ära. Sirliiz, Tullia, Triin ja Paranka palusivad 🙂

Reeglid: Mängija vastab viiele küsimusele ja pärast seda saadab mängu edasi viiele-kuuele inimesele. Seejärel teavitab neid sellest nende blogide kommentaariumis. Lisaks annab pärast vastamist teada sellele, kes tema mängu tõmbas.

1. Mida sa tegid kümne aasta eest?

Arvatavasti plaanisin sünnipäevapidu. Kindlasti plaanisin pulmi, 11.septembril need toimusid. Sõitsime Hr. Abikaasaga ringi oma armsa Volks 5-ga, mida ta tihtipeale niimoodi käima sai, et käis bussipeatuses ja võttis takso ja siis takso tõmbas Põrnika käima. Aga nunnu Põnnu oli, kollaste istmete ja suure rooliga. Kui teaks, mis temast nüüdseks saanud on…

2. Viis asja “Vaja teha” nimekirjast?

kududa valmis Cocosest topp

võtta sisse reisipildid

lugeda läbi kaks raamatut – Karisma oma ja Penny Vincenzi triloogia Ajastu ahvatlused järjekordne osa, nämmmm 😛

täita lillepeenras paar tühja kohta mingite lilledega

ennast ja kogu pere vaktsineerida 2. korda puukentsefaliidi vastu ja koera koerahaiguste vastu

ja kuuenda panen niisama kirja, et endal meelest ei läheks 🙂  – viia Feli dokumendid kooli ja teha õpilaspileti pilt. neil on 2-e 1. klassi nimekirjas 35 last, seega tulevad laias laastus 18-sed klassid, mis on vägagi broo mu meelest ja 35-st lapsest on tüdrukuid tervelt 9. Lucky bitches, mis ma oskan muud öelda 😀

3. Lemmiksnäkid?

krevetid eest-, pealt- ja tagantvaates ehk siis viiel erineval moel :D, pistaatsiapähklid, popkorn, krõpsud (nii maisi, kartuli kui seakamara omad), kuivatatud kala (Selveris müüakse miskeid Yellow Stripes–i omasid, nämm)

4. Mida sa teeksid, kui oleksid miljonär?

Lapse. Majalaenu maksaks muidugi kah ära ja investeeriks. Ostaks mingi nunnu koera ja tõukassi. Aga mitte kohe, if You know, what I mean. Hetkel on juba meil 2 kassi ja koer ja see on täiesti piisav nr. praegu. Ja siis ostaks kasuka või sooblinahast stoola. Ja ilusad ehted ja kallid ja ilusad kingad ja aksessuaarid. Dubro lennuväljal olid nt. 99-eurised käekotid, millest mulle vähemalt 5 tk vägagi meeldisid, aga ei raatsinud osta. Siis veel õpiksin igasugu asju, keraamikat ja vitraaži ja rahvariideseeliku tegemist – no aga neid viimaseid asju saab õnneks teha ka ilma miljonär olemata 😉

Ja kui ma oleks miljonär, siis kindlasti reisiks ma talviti soojale maale ja elaks seal ajuti. Üldiselt ma harrastan seda mõttemängu üpris tihti – et mida siis teeks, kui lotoga võidaks 😀 Ja peaaegu alati lõpetanud arusaamisega, et tegelikult ei peakski siis ju miskit erilist tegema, ega pole ju kohustust kohe see raha laiaks lüüa.

5. Kohad, kus oled elanud?

Tallinnas Nõmmel, Lasnamäel ja vanalinnas.

Triibik vist pole veel vastanud küsimustele? Ja Kajakas ja Mermaid… Ühesõnaga, kes tahab, see teeb!

Tagasi!

Posted on

Ilm on mõnusalt suvine, Eesti moodi. Jasmiin õitseb. Muru on põlvini. Frodo istub süles. Kuslapuu pole veel õitsema hakanudki! Valged iirised ka mitte. Miisu on suureks kasvanud. Feliks tegi laua korda, kattis ära kah – ta valmistub rukkileivapeoks, millest ta juba Horvaatias pärast esimest nädalat unistama hakkas. Pesen pesu, see on nii hea tunne, kui kohe pärast reisi saab dušši alla ja pesu masinasse ja restile. Õue ei riski panna, hoovihmahood vahelduvad päikesega. Oi ma olen väsinud praegu 😀 Aga see on selline mõnus väsimus, kui tead, et oma voodi on ootamas… Miisu hakkas usinalt reisilt toodud kivikesi ja merekarpe nuuskima. Nojah, nüüd ta ajab need kõik laiali, ikkagi uued ja huvitavad mänguasjad. Homme hakkame aias toimetama.

Ja seda ma pean kohe ütlema, et Dubrovnik on ikka üks ütlemata ilus linn! 

Mäng

Posted on


Mäng

Originally uploaded by acerolakuts

Kajakal on reeglid kirjas!

Laud nagu uus

Posted on


laud nagu uus

Originally uploaded by acerolakuts

Kui lauaplaat kriimustatud ja kole, aitab hädast välja vana hea salvrätitehnika!
Kollast arbuusi ostsime täna ka, hästi magus ja mõnus oli!