Kingitus isale

kingitus isaleOriginally uploaded by acerolakuts

Kõik sai alguse sellest, kui Feliks ühel päeval minu jurde tuli ja ütles: Tahaks tikkida! Ju talle jättis tookord sügava mulje see, kuis ma Suusi kleidi peale lilled tikkisin. Tikkida, siis tikkida, aga mille peale – juteriie mul peaks kuskil olema, aga kus… Siis tuli meelde, et mu lapsepõlves sai osta spets kaarte, kus mingi loom vm peale joonistatud ja augud ka, siis tuli augud läbi torkida ja lapsed said tikkida. Mul oli neid päris palju.
No ja siis kuna meil paremat pappi polnud kui papptaldrik ja paremat joonist kui minu vabakäega tehtud, saigi nii. Ja kui Feliksil olid esimesed pisted tehtud, hakkas väike õeke ka muidugi kohe undama, et tema tahab ju ka tikkida! Ja kärbseseent justnimelt. Päris hästi tuli neil mõlemal välja, Feliks sai üsna ruttu asjale pihta. Suusil tuli taldrikut kinni hoida ja nt nurgakohtades öelda, kuhu nõel pista. Leppisime kokku, et teeme need issile isadepäeva kingituseks ja hoiame salajas ja peidame ära, kui issi koju tuleb. Kas siis Susanna kohe samal päeval, kui issi koju tuli, hakkas rääkima sellest, kuidas me tikkisime või jaa 😀 Õnneks suurem saladus jäi paljastamata, et mis ja kuidas täpsemalt.
Täna oli igatahes nii kinkimisrõõmu kui kingisaamisrõõmu 🙂 Ise kinkisin Hr. Abikaasale tähtsa päeva puhul Tõnu Tamme orhideemaali. Need on tal imeilusad ja tõetruud.
Praegu näen aknast, et oma kätega asjade tegemine on tõepoolest väga inspireeriv – Feliks koos naabripoisiga on meisterdanud meile suure Kuri Koer sildi ja tundub, et sildivabrikust tuleb veel üht-teist. Kõrvaltnaabrid on endale ka uue koera võtnud – varjupaigast kaheaastase Karu, meie kutsil on nüüd kõvasti maadejagamist ja paikapanemist. Aga Karu on muidu hästi sõbralik ja mänguhimuline ning väga huvitava välimusega tõupuhas krants, hästi suurt kasvu ja suure lehviva sabaga.