RSS-voog

Monthly Archives: november 2007

Igavalt hea

Posted on

Iivlnessi test Päikesejänkult.
How evil are you?

Esmaspäev

Posted on

Feliks, mis värvi sallkraed sa endale tahad? – Sini-must-valget!

Niisiis, jälle põhjust lõngapoodi minna. Sest sinist mul ju pole… musta vist ka mitte.

See-eest on poolepeal roosakas-beežikates-toonides FFCS ehk siis Feather and Fan Comfort Shawl. Selveris müüdi toredat 15.- akrüülikat, mis salli sisse sobib ideaalselt.

Feather and Fan Comfort Shawl

Posted on


Feather and Fan Comfort Shawl

Originally uploaded by acerolakuts

Ma sain ta valmis. Kudusin nr. 4 varrastega ja lõngajääkidest. Õnnestus likvideerida nii mõnigi poolik tokike!
Järgmine sall tuleb väheke hillitsetum, värvide osas. Selles on oma 11 eri värvi koos, natuke paljuvõitu sai. Aga soe on ta sellegipoolest 🙂

Veel üks suvine reisipilt

Posted on


PICT0347

Originally uploaded by acerolakuts

Sobib hästi tänase sinise taevaga 🙂
Pildil bugenvilleatesse uppunud Visi kirikutorni jalam.

Selline ma olen

Posted on

Tervitused Elsale!

Suviste reisipiltide näitamise nädal

Posted on


PICT0212
Originally uploaded by acerolakuts

Kuna täna on tavaline ja hall ja pime novembripäev, siis teen üleskutse näidata ilusaid reisipilte, mis mõtted soojematele radadele juhivad!
See pilt on tehtud 2005 Visi saarel, ilm oli pehmelt öeldes lämbe ja päike kõrvetas ägedalt. Ma kujutan ette, et mu puuslak paraneks sekundiga, kui pildi sisse saaks minna 🙂
Esiplaanil on hiigelsuur agaaviõis.

Ja siin Manni suvine reisipilt, ta arvas, et need pildid peaksid koos olema 🙂 Kui ma väga ei eksi, siis on see sellesuvine pilt Korčulalt Pupnatska lahest.

img_5155.jpg

Shallallaa

Posted on

Eriti uhke olen ma selle üle, et tänase seisuga olen täitnud oma nädalavahetuse plaanidest 2/3, ehk siis – lugenud läbi Armastuse koolera ajal ning kudunud Feather and Fun Comfort Shawli 79-ndama reani ja selle viimase asjaolu üle olen ma kohe eriti uhke. See on kohe nii tore kudumine, et ma enam midagi muud üldse kuduma ei hakkagi ja salle hakkab tulema nagu Vändrast saelaudu. 😀

Mr. Greenjeans

Posted on


Mr. Greenjeans
Originally uploaded by acerolakuts

Ühesõnaga, valmis sai. Pilt on kehvavõitu, õhtul tehtud, kõrvaltulbas Flickris on veel paar pilti, aga no ega need ka eriti paremad pole, samas aimu saab. Nööpi mul kah esialgu veel pole.
Lõng on Merino 60 color 10, Italian Collection, 40%merinot ja 60%akrüüli, 50m=165m, Müürivahe lõngapoest, vardad nr. 4, lõnga kulus 6,5 tokki. Tegin suuruse M, no originaalpildil tundub vähe laiem olema, kui mul, ja mul tuli täitsa täpselt paras.
Lõpuks tüütas see Greenjeans mind üsna ära (kampsunikudumisel minu puhul tüüpiline), no päris hambad ristis ei teinud, aga seda tunnet, nagu Mollyga, et teeks veel, seekord pole. Samas ma olen muidugi väga rahul endaga, et ikkagi kampsun ja ikkagi ülevaltpoolt alustatud raglaan, esimene endatehtud raglaankampsun üldse.
Kui nüüd veel kuskilt nööbi leiaks… Või peakski äkki fimost tegema, nt valgest ja mererohelisest…

Tantsud tähtedega!

Posted on

Traditsiooniliselt hakkasime saadet vaatama alles siis, kui Ohtlik lend läbi sai. Merle Liivak oli seekord nii ilus, mulle väga meeldis. Selline kleopatralik. Ja Luisa kleidid olid ka hästi ilusad. Mis on huvitav, et tal on igas saates täpselt ühesugune soeng olnud, aga no see sobib talle, mis siis ikka.

Peale esimest tantsu hääletasime kohe Peebu ja Olga poolt, täiesti subjektiivne eelistus, peale teist tantsu ei hääletanud enam kellegi poolt, ja kuigi üldiselt oli kõik tore, käis väheke närvidele, et Olga keerutas ümber Peebu kahemeetriste jalgade ja harrastas neil akrobaatikat, ning tantsimiseks viimane neid eriti kasutada ei saanudki. Meeldis Martini humoorikas vastus Merlele, et kelle sõna peale jääb – loomulikult Luisa oma, kes teeb neile seaded ja kompositsioonid. Värnik langes kahjuks õigustatult välja – kuigi tal puus nõksub, oli ülejäänud värk kuidagi juhuslik, ma tantsuterminites ei oska seda väljendada, aga poosid ei olnud välja peetud võibolla nii… et kogu aeg nagu ujus ja oli kuidagi kahtlev.

Nüüd on siis vaid kolm paari alles jäänud, ja mis ma oskan öelda, kõik on omamoodi lahedad.

Eriti hea asi jäi ka Ärapanijast silma, õigemini nende algusreklaamist – kuidas Kalevi komme haamriga purustati. Ilmselt oli see vihje nendele uutele pakenditele, mida on suhteliselt ilmvõimatu lahti saada. Vastassuunalise rebimisega küll õnnestub, aga siiski oluliselt suuremate ponnistustega, kui enne. Tundub lihtsalt, et mingid lollid turundusinimesed (võibolla on nende ametinimetus ka teistsugune, tootearendajad või ma ei teagi, kes) on proovinud oma olemasolu Kalevis kuidagi õigustada ja mõelnud välja uue, avanematu pakendi.

See oli ka lahe, kui TV3 pealt teadustati, et hakkab mängufilm “mats minevikust”. Justnimelt mats, kui löök, mitte mats kui matslike kommetega inimene; aga no eks matsid minevikust võibki olla paras mats.

Kingitus isale

Posted on


kingitus isale
Originally uploaded by acerolakuts

Kõik sai alguse sellest, kui Feliks ühel päeval minu jurde tuli ja ütles: Tahaks tikkida! Ju talle jättis tookord sügava mulje see, kuis ma Suusi kleidi peale lilled tikkisin. Tikkida, siis tikkida, aga mille peale – juteriie mul peaks kuskil olema, aga kus… Siis tuli meelde, et mu lapsepõlves sai osta spets kaarte, kus mingi loom vm peale joonistatud ja augud ka, siis tuli augud läbi torkida ja lapsed said tikkida. Mul oli neid päris palju.
No ja siis kuna meil paremat pappi polnud kui papptaldrik ja paremat joonist kui minu vabakäega tehtud, saigi nii. Ja kui Feliksil olid esimesed pisted tehtud, hakkas väike õeke ka muidugi kohe undama, et tema tahab ju ka tikkida! Ja kärbseseent justnimelt. Päris hästi tuli neil mõlemal välja, Feliks sai üsna ruttu asjale pihta. Suusil tuli taldrikut kinni hoida ja nt nurgakohtades öelda, kuhu nõel pista. Leppisime kokku, et teeme need issile isadepäeva kingituseks ja hoiame salajas ja peidame ära, kui issi koju tuleb. Kas siis Susanna kohe samal päeval, kui issi koju tuli, hakkas rääkima sellest, kuidas me tikkisime või jaa 😀 Õnneks suurem saladus jäi paljastamata, et mis ja kuidas täpsemalt.
Täna oli igatahes nii kinkimisrõõmu kui kingisaamisrõõmu 🙂 Ise kinkisin Hr. Abikaasale tähtsa päeva puhul Tõnu Tamme orhideemaali. Need on tal imeilusad ja tõetruud.
Praegu näen aknast, et oma kätega asjade tegemine on tõepoolest väga inspireeriv – Feliks koos naabripoisiga on meisterdanud meile suure Kuri Koer sildi ja tundub, et sildivabrikust tuleb veel üht-teist. Kõrvaltnaabrid on endale ka uue koera võtnud – varjupaigast kaheaastase Karu, meie kutsil on nüüd kõvasti maadejagamist ja paikapanemist. Aga Karu on muidu hästi sõbralik ja mänguhimuline ning väga huvitava välimusega tõupuhas krants, hästi suurt kasvu ja suure lehviva sabaga.