Nagu Kuduv Koeraomanikki on leidnud uue ja mõnusa blogi, leidsin mina eile Paranka juurest Kayli blogi. Jumal ise teab, kuidas ma seda seni veel klõpsinud polnud, või ehk isegi kunagi uudishimuliku inimesena olin. Igatahes, nüüd leidsin sealt peale mõnusa blogi ka mõnusa kampsuni. Näpud hakkasid kohe sügelema. Üldse on hirmus kudumisisu peal, tõsimeeli eile kaalusin, kas hakata uut, punast Mollyt tegema või siis hoopiski seda uut leidu, Mr. Greenjeans`i. Proovilapi tegingi ära, palmikud on ikka mõnusad. Siiski pidurdas pisut minu indu see, et olgugi inglise keeles mitte kõige lollim, ei oska ma inglisekeelseid kampsuniõpetusi tõlkida, või nohh, knitist ja purlist ma saan aru, aga … tegelikult pole mustrilugemine eesti keeleski mu kõige tugevam külg vist? Igasugu skeemid meeldivad mulle kõikse rohkem, nii mustri- kui lõikeskeemid ja kui see veel kõik oleks arusaadavas, rahvalikus keeles… Näiteks sellest Greenjeans`ist ei suutnud ma välja lugeda, mitme silmusega peaks alustama või et mitu palmikut ja palmikuvaba posti kokku tuleb. Mis ma siis nüüd teen… 😀 Pean vist ikkagi oma väikest peakest vaevama hakkama, kuna kamps on kena ja ihaldusväärne.
Lõpetuseks veel üks link Mr. Greenjeans`i autori piltidest, fantastiline!