RSS-voog

Monthly Archives: oktoober 2006

Ei enam sallita saa

Posted on

Neljapäeval pidavat koguni tuiskama hakkama. Mina olen aga juba septembrist saadik salle kudunud ja tõesti-tõesti, mõne ka valmis saanud. Ühe koguni ära kinkinud.
Niisiis, punasekirju salli ma otsustasin endale jätta. Seda ma kudusin Sloveenia-reisi ajal ja seal on ilusad mälestused sisse kootud:)Lõng Novita Aino.
Oranžides toonides sallil on kasutatud Harrietist saadud kirjut Cortinat ja tumeoranži Jil`i, karvane on Angel – ei vähem ega rohkem!!! – ostetud Müürivahe lõngapoest. Muster sama umbes, mis Kajaka kolmnurksallilgi.


LOST

Posted on

Tänasel teisipäevasel päeval on vägagi kohane kirjutada LOST-ist ja ka ilusatest meestest. Nendest millegipärast keegi eriti ei kirjuta…

LOST on mu viimane konkurentsitu lemmik seriaalimaailmas. Ja ma ei saa aru, miks kõik seda ei vaata, see on minu meelest niivõrd põnev! Hetkel jookseb Kanal 2-st LOST-i teine hooaeg, mul ootab vaatamisjärge 3. hooaja 3. seeria.

Kogu sisu siinkohal oleks vist kerge liialdus ära tuua, seega lühidalt: Austraaliast Sydneyst lendab lennuk Ameerikasse Los Angelesse, seejärel aga ilmnevad tehnilised probleemid, side kaob, lennuk otsustab tagasi pöörduda, kuid murdub ühel hetkel pooleks ja kukub alla meie mõistes paradiisisaarele, ja veel üksikule. Ninaosa lendab ots ees rannaliiva, kusjuures üks mootor käib veel mõnda aega. Täpsemalt öeldes niikaua, kuni üks ringikakerdav ellujäänu sellele liialt lähedale satub, mootorisse imendub ja pritsmetena ümbritsevale sajab.

Neid ringikakerdavaid ellujäänuid on üllatavalt palju, 50 ringis.

Hilisemates osades selgub veel, et lennuki sabaosa kukkus teisele poole saart merre, visuaalselt väga võimas vaatepilt, kus tossav lennukisabaosa pea välgukiirusel merre tuiskab.

Loogiliselt võttes peaks juba ainuüksi kokkupõrkekiirus nii suur olema, et sellest küll eluga keegi pääseda ei tohiks, ometi on sealgi meri nii elusatest kui surnud ulpijatest täis ning enamus elusaid ujub peagi randa, päästes veel keda võimalik.

Mõlemas seltskonnas on inimesi, kes teavad, et lennuk kaldus kursist kõrvale oma 2000 km, ühtegi sidevahendit pole ja päästjaid muidugi ka mitte.

Niisiis, hakkavad need inimesed edasi elama, sest mis neil muud üle jääb. Mõned saavad siiski ka surma, sest saarel elavad verejanulised jääkarud, nähtamatu tapjakoletis, ja teised inimesed, The Others, kes käivad dzhunglis paljajalu ja vaikides, nad on ohtlikud ja neil on lapsed kaasas. Pidevalt juhtub igasugu üleloomulikke intsidente, valitseb peaaegu nagu sõjaseisukord, elu pidevas hirmus ja stressis; samas on ka helgemaid momente. Üldjoontes oleks aga nagu tegemist mingi veidra eksperimendiga.

Minu lemmik selle seriaali värvikate tegelaste hulgast on Sawyer, ehk siis kodanikunimega Josh Holloway. Ta on kindlal esikohal minu isiklikus kuumade meeste edetabelis.

Võrdlus teiste kuumade kuttidega:

Jude Law – Joshil on rohkem juukseid, ta pole eest kiilakas ja ta on pikem ja jõulisem.

Julian McMahon Nip/Tuckist – Joshil on rohkem juukseid ja ta on pikem ja noorem.

George Cloony – see igavese poissmehe maine hakkab tema imagole pikapeale halvasti mõjuma.

Hugh Grant – on muidu lahe sell, aga Joshiga võrreldes on ta nagu eilne päev.

Brad Pitt – neil on Joshiga ühesugune päikeseline naeratus, mis paratamatult põlvist nõrgaks võtab, Joshi oma on siiski kraad kangem. Josh on ka jõulisem, pikem ja tal on äärmiselt seksikas muskulatuur ja rinnakorvi kuju täpselt minu maitsele.

Jääb vaid üle loota, et selle mehe potentsiaalist on aru saanud ka Hollywoodi niiditõmbajad, ning et teda peatselt paljudes uutes (pea)osades väga ägedates filmides näha saab.

What Famous Work of Art Are You?

Posted on
You Are Best Described By…

Meditative Rose
By Salvadore Dali
What Famous Work of Art Are You?

Kajakalt ahvisin:)

Minu sisemine eurooplane

Posted on

Selle testi sain Elsalt

Your Inner European is Dutch!

Open minded and tolerant.
You’re up for just about anything.
Who’s Your Inner European?

Mis raamat ma olen

Posted on


You’re Love in the Time of Cholera!

by Gabriel Garcia Marquez

Like Odysseus in a work of Homer, you demonstrate undying loyalty by
sleeping with as many people as you possibly can. But in your heart you never give
consent! This creates a strange quandary of what love really means to you. On the
one hand, you’ve loved the same person your whole life, but on the other, your actions
barely speak to this fact. Whatever you do, stick to bottled water. The other stuff
could get you killed.


Take the Book Quiz
at the Blue Pyramid.

Kommentaariks niipalju, et: Huvitav, kust nemad seda nii täpselt teavad???

Meenutusi Ljubljanast

Posted on
Hakkasin täna arvutis oma pilte sorteerima ja leidsin, et ma pole veel rääkinud ühest toredast maitseelamusest Ljubljanas.
Nimelt oli käsil reisi viimane päev, mis planeeritud šoppamisele. Käisime turul ja ühtäkki veab Mann meid mingi suvalise putka juurde, endal silm säramas ja ärevus näos. Mina ei saanud midagi aru, aga siis selgus, et tegemist on sellise putkaga, kust müüakse kiirtoitu. Aga mitte mingit hotdogi, grillkana ega hamburgerit, vaid kiirkala! Võtsime portsu giricet, mis tähendas pisikesi friteeritud kalakesi, serveeritud pisukese portsu peterselli ja küüslauguga õlis ning peale sai piserdada sidrunimahla. Kalad meenutasid väheke peipsi tinti, kuid olid palju liharohkemad või siis paksemad. Oli ülivõrdes hea. Ja tekitas ka õlleisu – ma ei ole enam oma 8 aastat õllesõber olnud, kuid sel ennelõunasel tunnil püstijala-vabaõhubaaris (mis koosnes kolmest lauast müügiputka ees) ja end kuuma sügispäikse käes soojendades maitses õlts taas ülihää.
Kõigepealt pildike lilleturust.

Girice-ports

Ning Ljubljana sümbolitest, linna kaitsjatest draakonitest (tegelikult on nad sillapostide kaunistused).

Ja üks pildike Prešereni (kuulus Sloveenia luuletaja) armukese bareljeefist. Igatsevalt vaatamas Prešereni kuju poole, mis on mõnikümmend meetrit eemal.

Lõngakorvi presentatsioon.

Posted on





Nunnuloomake kogu ilus.

Kõige rohkem meeldib mulle Cortina kirju kera.

Käes!

Posted on

Harrieti lõngakorv saabus täna hommikul! Ämm võttis vastu, helistasin just ja uurisin asja, ta ütles, et pakk kaalub natuke üle 2 kg. Oi elevust, oi põnevust! Tänane õhtu kulub korvis kaevates ja pildistades:) Või siis jätan pildistamise homseks, päevavalges jäävad värvid paremini näha.

Ja mis ma sellest lõngast kõike teha kavatsen?
Kindlasti Harrieti krae,
mingi vesti, mõne pontšo,
Susannale kampsuni ja sallkrae Feliksile ja mõned mütsid ja mida kõike veel!
Nii tore, nii tore…

Seenel käidud vol. 2

Posted on

Eelmisest seenelkäigust on juba nii kaua aega möödas, et ei mäletagi enam täpselt, millal see oli… Aga nüüd pühapäeval käisin kolleegiga kuskil Raplamaa metsatukas. See oli küll nagu nõiutud mets, pidevalt oli selline tunne, et: “kus ma nüüd olen, kuspool auto on”. Kolm korda sattusin metsast väljaminemise käigus ühe punase lapsekummiku peale. No kust see sinna sügavale metsa sai? Ja vahepeal, kui kolleeg oli kuuldekaugusest väljas, tuli pisike paanika peale. Et jube mark, kui peab 112 helistama ja ütlema, et: “ma olen siin Raplamaal metsas ja ei oska enam välja tulla, tulge mind päästma.”
Kusjuures kui metsast välja sõitsime, siis selgus, et ümberringi on põllud, ja ära ei oleks saanud kuidagi eksida, ükskord oleks ikka mets otsa lõppenud.
Seenesaak oli kesine, kuigi pool ämbritäit siiski tuli ära. Kuusekaid, tõmmuriisikaid, paar suurt võikat ja valgeriisikaid.
Oh oleks, et saaks veel järgmisel nädalal ka minna (ja et sinnamaani seeni oleks), see hilissügisese metsa lõhn on nii mõnus.