Janu võib olla tappev

Eriti lollidele loomadele. /Miskitõttu tekivad mul assotsiatsioonid selle väärastunud Sprite reklaamiga./
Meie kuuri all elab (elas?) rott. Ma ei tea, kas ta oligi nii pisike, või olid tal pojad, aga ühe neist leidsin täna vihmaveekogumise tünnist. Eks loomakesel tuli janu… Ma ei tea küll, miks ta ei võinud ümber nurga minna ja koerakausist juua. Aga noh, ega neil rottidel siin linnatingimustes vist eriti pikka elu ei ole nii või naa. Koer juba ammu luuras kuuri juures. Kassil on rottidest poogen, ta võtab vastavalt oma mõõtmetele hiirekesi või linnukesi. Aga ma ei teagi, mis saab, kui neid rotte peaks seal rohkem olema ja nad talvel hakkavad sigadusi tegema…

Antud rotike on kukkunud minu Piranist kaasavõetud kammkarbile, mille ma olin vette ligunema pannud. Kahju tast kohe, aga – selline on elu…

Ilves ON minu president.

Täitsa rahulikult.

Kuigi Feliks kangekaelselt väidab, et Rüütel on ikka parem.
Teadagi, Ilvest pole ju Buratinos näidatud. Siis ei teagi, kes ta selline on.

Mina tean. Ilves on väga tore mees, ja teinud mulle isiklikult (ahh, ma ei saa ju seda ometi mainimata jätta!) ühe ääretult armsa komplimendi. No ega ta ise seda loomulikult enam ammu ei mäleta, kuna galantse härrasmehena teeb ta neid komplimente kindlasti iga päev ja lugematutele daamidele /jah, mina ka; daam olen, saate aru – DAAM!:)/. Mina aga teadsin juba siis, et ma räägin tulevase presidendiga – noh, see oli küll oma 4-5 aastat tagasi, kuid palju siis meil neid väljapaistvaid mehi ikka on ja Ilves on vaieldamatult üks neist. Kes võiks veel president olla, kui mitte tema?
Tarmoga vedasime laupäeval kihla, pudeli Martini Asti peale. Sest kihla vedada tasub ikka oma võidus kindel olles ja hea asja peale. Noh, tegelikult olin ma Ilvese võidus kindel, mis on seega ka minu võit, ja kogu meie rahva võit. Nagu ütles üks inimene raadiosse helistades ja oma eelistusest rääkides – 78-aastane inimene ei vii ühiskonda edasi. 50-aastased targad ja kogenud inimesed viivad ühiskonda edasi. Aga Tarts, vana pessimist, kaldus arvama, et küll nad selle Rüütli ikka tagasi valivad… Hähh, šampust sai ta sellegipoolest!
… ja Evelin nägi ilus välja. Ta kohe täitsa meeldib mulle. Ta on siuke tore ja rahulik koduperenaine, kes on koduperenaine enda valikul ( mitte, et oleks nii loll, et ei leia tööd), armastab roose nagu minagi, tal on ka väike tütar; arvab, et esimene leedi peaks olema tagaplaanil ja laskma presidendil esiplaanil särada – ma teeks samamoodi; on tark ja ilus ja täissale:) Seda viimast asja võiks ta pisut lihvida, et veelgi rohkem särada. Roosa värv sobib talle ka.

Täna on selline täiuslik sügishommik, sombune ja pime. Karge vast mitte, kuna hommikul oli 13 kraadi sooja. Kurk on valus, “#¤%&* . Ostsime vannitoamööbli. Värvisin maja sokli ära. Vana trepi ka, täitsa äge näeb välja. Seenele kahjuks ei jõudnudki, sest vannitoamööbli ostmine pole paari tunni töö. Äkki järgmisel nädalal läheb ses seente osas paremini.

Käsitööline kõrvalepõige

Ljubljana turul müüdi põhiliselt selliseid linikuid/laualinu.

Ise kudusin reisil autosõidu ajal salli valmis – nimelt tuli isu teha midagi täiesti lihtsat, hiljem tuli veel hea mõte, et need saab ju Jõuludeks sugulastele kinkida. Kokku on mul juba neid 2 tehtud. Eriti suur boonus on see, et saab liigsetest lõngavarudest – üksikutest tokkidest lahti.
Nüüd on suurem isu hakata tegema suve Novitast mudelit nr. 33, samas ootab ka üks tore mohäärisegu kampsiks saamist…mmm mõnus!

Seenel käidud

Ja saak saadud – pool ämbritäit tatikaid ja liivtatikuid, need viimased näevad välja nagu puravikud. Ühe hobuheiniku sain ka. Männiriisikaid. Poolest ämbritäiest sain ühe purgi marineeritud männiriisikaid ja ühe purgi marineeritud puravikunupse. Ja korraliku kastme.
Ma olin täiesti veendunud, et sel aastal ei tule meil ühtki seent, aga näe, ikka tuli. Kuigi väga vähe on neid võrreldes eelmiste aastatega.